Norras fjorde avastamas 07.06.2015

 Töökaaslane Martin plaanis täna makrelli ehk nn. skumbriat jahtima minna ja kuna plaan oli aus ning makrelli praegu liigub, siis otsustasin minagi end kaasa sättida. Ennekõike seetõttu et näha oma silmaga kuidas säärase kala püük üldse käib, sest erineb see tursapüügist fjordi kaldal üpris palju.
  Siinsetes poodides on päris palju makrelli püügi rakendusi kus tavaliselt 6 lipsu meetri pikkusel liinil millel lamedad plastliistakad küljes ja liini lõpetab landilõks kuhu siis raskemat sorti merika või tursalant külge panna. Martin on aga lasknud omale siduda lipsude otsa spetsiaalsed kunstputukad mis meenutavad väikemaid hõbedasi maime, muus osas rakendus aga sama nagu poodides müüdav.
  Püük ise meenutab pumpamist, 40-50 grammine lant tuli põhja lasta ja siis meetrine sujuv tõmme ning paar tiiru rullile sisse kerida.. tõmme-kerida-tõmme-kerida, kerimise ajal langeb jälle lant põhja lähedale. Nii peaks lant ning kunstputukad põhjas ja põhja kohalt huvipakkuvalt mängima.
 Nagu arvata võis siis selle uue püügiviisiga jäin ma nulli, laenasin Martinilt küll poe makrellirakenduse, kuid polnud mul õige raskuse ja kujuga lante. Proovisin küll erinevaid Solvkrokeneid ja Moresildasid, kuid need mul max 30 g, mis olid teatud koha jaoks liiga kerged või liiga laiad. Kerget lanti ei saanud põhja lähedal piisava kiirusega mängitada nii et see kalale huvi pakuks.
  Aga vähemalt jäi mulle aega vaadelda Martini püügitehnikat ja seda kuidas ta kalu fjordist välja kiskus, nii et rulli sidur kärises ja haugi ritv korralikult looka paindus.
  Makrell on parvekala, iga kord kui toimus võtt oli 3 kala korraga lipsude otsas, aga tollel kalal on jõudu palju ja kui iga kala erineva suuna võttis ja end risti keeras siis sikuta nagu pannikaant põhjast ülesse.
  Lisaks makrellile käis kaldal veel üks merikuradit meenutav kala, ning kotti läks ka saida duubel, lest ja tuulehaug. Otse kalda alt tuli tal ka üks suurem tegelane otsa, kuid see andis end vaid mõne hetke tunda ja läinud ta juba oligi, ilmselt tursk või merikas.

Browning Cup ja EFK Vorbuse kokkuvõte ning analüüs

  Võistlushooaeg algas mulle üsna tormiliselt, kuna eestis oleku kuupäevad sobisid siis võtsin osa järjest kahest võistlusest. Angleri karikasarja avaetapp Browning Cup 16.05 - 17.05 Pärnus ja EFK 2. Etapp  23.05 - 24.05 Vorbusel.
   3 päeva ennem Pärnu võistlust tegin trassi peal trenni (oluline osa, mille peaks kavva võtma iga pühendunud võistleja, kuna see annab tulevaseks võistluseks selgema pildi ja üsna suure eelise). Püük toimus päris tugeva tuule ja kehvade ilmastikuoludega. Aga vähemalt sai võistluste jaoks testitud kaks sööta, kohanetud uue varustusega ja tehtud esialgne plaan kuidas ja millega võistlustele minna.

Browning Cup

Võistlusest lühidalt, kuna trenni tegemine andis lootust et peale viidika on võimalik ka suuremat kala püüda, siis seadsin oma varustuse ainult suurema kala püügiks (viidikapüük feederiga on paras kunst ja võistlustele seda õppima pole mõtet minna, selleks tuleks teha ikka paar tõsisemat trenni mis mul ka tulevikus kindlasti plaanis).

Esimene võistluspäev: Püügisektorite loosimine andis mulle hea koha üsna ääresektorisse A2, kõrval tugev Angleri püüdja A1 Yuri Fedorov ja A3 kohalik võistlusõngitseja  Konstantin Voznjuk, kas samuti võistlustel häid tulemusi teinud. 

  Kui võistlus algas siis sai üsna peadselt selgeks see et kalaga on lood kehvad ja tihtipeale jäävad üldse võtud nägemata. Otsustasin kasutada võimalikult lühikesi lipse et seda vähestki võttu paremini näha. Algse 70 cm asemel hakkasin kasutama 50 cm lipsu. Vahel lihtsalt on kala väga loid ja istub rahulikult püügipaigal, siis päästab vaid lühike lips et seda vähestki liikumist märgata.
  Fedorov suutis edukalt ääresektori eelise ära kasutada ja olenemata kehvale võtule kakkus ta üsna tihti väikest nurgu ning särge. Mina tema kõrval kala nii käima ei saanud, kala võttis harvem kuid see-eest oli natuke suurem. Voznjukil ehk siis ääre pealt kolmandal mehel tundus kalaga veelgi kehvemad lood olevat.
  Eks ta nii kipub olema, trenni käigus (4 kilo kala) võib julgelt võistluste ajal poole maha arvestada, sest kala jaotub trassi peal laiali ja üldjoontes saavad võistluste käigus eelise ääresektorid, ning mõned üksikud tugevad kes suudavad trassi keskel teha häid tulemusi (minu arvamus et võistleja tegeliku tugevuse näitabki välja trassi keskel saavutatav tulemus, mistõttu kahtlen enda tugevusest kuna pole veel trassi keskel Angleri kõvemate meestega kõrvuti püüdnud).
  Kui võistluse esimene päev läbi sai ja kaalumiseks läks siis olin ma üsna kindel et A1 Yuri Fedorov saab A tsoonis võidu, enda tulemuses ma veel kahtlesin ja tsooni keskel tundus kalaga veel nutusem olema. Kaalumine algas Fedorovist ja tulemus tal tugev 2110 g, mõtlen siis enda kala kogusele sumbas ja loodan et äkki tuleb 1500 g ära. Minu kord kaalumiseks ja tulemus enda jaokski uskumatu 2145 g, tohoh.. 35 grammiga lõin arvatavat liidrit meie troonis. Kuid siis tuli A4 ehk Pavel Ivanov kes tänu boonusele (kena latikas) suutis meie tsoonis võtta selle päeva esikoha. Samamoodi läks ka teises tsoonis, esikoht tänu boonusele.
Kui esimene võistluspäev läbi sai siis mõtlesin et ehk oli asi peibutussöödas, seetõttu otsustasin teisel päeval minna varusööda peale.

Teine võistluspäev: Jälle varakult ülesse ning asjad kokku ja minekut. ( Väljasõit hilines vaid veidi kurb-naljaka intsidendi tõttu, nimelt u. 200 grammi tõuke olid öösel otsustanud lahkuda karbist ja hommikul oli kogu külmkapp tõuke täis. Vapramad tõugud olid isegi külmkapist tihendi vahelt välja roomanud, ega siis midagi.. soovisin vanaemale tõukude koristamisel edu ja panin Pärnu poole minekut, aega pole raisata..).
  Sektorite loosimisega, vedas uskumatul kombel jälle, seekord siis ääresektor B28 ja kõrval olevaks rivaaliks sel päeval mees Dmitri Zabashta B27, kellega ma küll tuttav pole kuid Angleri mehi ei saa kunagi alahinnata. Kuna eelmine päev püüdist B28 sektorist Mikk Alekõrs, siis kiire informatsiooni vahetus püügikauguste ja kala osas ning enesekindlus teiseks päevaks oli olemas. Ikkagi eelmise päeva sektori teine tulemus ja nüüd siis ääresektor, ole ainult mees ja kasuta see võimalus ära..
  Püük algas loomulikult jälle vaikselt ja visalt, nurgu küll tuli kuid vähe ja väikeseid, sekka vaid mõni üksik suurem nurg. Vahepeal kadus võtt sootukski, kõrval olevad mehed vahetasid püügikauguseid, mina otsustasin siiski jääda saama püügiplatsi peale ja võibolla oli see õige otsus, kuna kala tuli küll väga kehvalt kuid midagi siiski aeg-ajalt tuli. Viimasel kahel võistlustunnil algas kõrval kõvem viidikapüüks, paljud mehed läksid lõpus viidika peale üle sest suurema kala võtt vajus trassi keskel sootuks ja mis sa hädaga teed, viidikas annab ka ikkagi 20-50 g kala..
  Kaalumine algas jälle minu poolsest otsast ja tulemus mul 2200 g. Valdavalt väiksemat nurgu ja särge, kiiska. Seekord olin endas kindlam, kuna kala oli tsooni keskel väga vähe ja boonuseid meie tsoonis ei olnudki. Timo Roos vaid tsooni keskel suutis püüda korraliku 1950 g ja temal ka päeva teine tulemus meie tsoonis.

  Kuna eelmise päeva kõvematel meestel teisel päeval nii hästi ei läinud, siis endalegi imestuseks tuli see ära.. esimene suurem esikoht (kerge mõruda maiguga, kui loosiõnn poleks nii hea olnud, mis siis..?)

EFK 2. Etapp Vorbusel

  Vorbusel olen korra püüdnud aasta tagasi ja sellest püügist kirjutasin ka siin blogis, kahjuks jäin siis latikata, ometi kõrval võtsid Mikk ja Maksim järgemööda latikat välja. 

  Sel aastal plaanisin aga Vorbuselt latika kätte saada ja võimaluse korral võistlusel ette otsa jääda. Eesmärk üllas, selleks puhuks tegin 3 päeva ennem võistlust jälle trenni. Tulemuseks 10 kg kala, 5 latikat ning hulgim nurgu ja särge. Kala on vähemalt võistlustrassil olemas. Kuid trenni käigus sain aimu ees seisvatest probleemidest varustusega. Nimelt mul puuduvad ritvad tugevamas voolus püügiks, sest Teamsalmo Tournamendid 90 g testiga ja max 2.5 oz ritvapitsiga on kevadise Vorbuse jaoks kergelt overkill.
Aga tuleb ajada läbi sellega mis on.

Võistluse esimene päev: Hommikul varakult kohale, söödad valmis, asjad ootele ja võis minna loosimisele.
Loosiga tõmbasin sektori B4, mis tundus küllalti hea koht olema, vähemalt kallas oli puhas. Kui algas varustuse sättimine siis sain põhja loodimisega teada et ka põhi on puhas ja ühtlane, kuid madal. Jälgisin kõrval olevaid püüdjaid kes võtsid eesmärgiks alustada 1/3 jõe pealt ehk siis üsna eest, seetõttu otsustasin ise alustada poole jõe pealt et mitte teistega samale liinile jääda. Püük ise algas raskelt ning varustust testides, poole jõe peal pidas vaevu 90 g korv ja see seab juba varustusele omad nõudmised. Kuna nii tugevas voolus raskete korvidega püügis mul kogemusi vähe, kaotasin esimesel päeval 3 rakendust (2 rakendust kehva sõlme pärast mis ühendas 0,10 nööri meetri pikkuse leaderi jupiga, 1 rakendus vana varuõnge kehvade rõngaste tõttu). Vaatamata probleemidele varustusega püük sujus ja kala ikka tuli, kena nurgu ja sekka mõned särjed, kuid millegi pärast ei olnud latikat ja mitte ainult minul vaid kogu meie tsoonis. Küll aga kuulsin et kõrval tsoonis on Jaan latika alla saanud ning harrastajate hulgas kakuvad Denis ning Juri sammuti latikat. Ja nii see esimene päev möödus, kõrval püüdva Jaak Kasega võistu nurgu ja särge kakkudes.
  Saaki ma suureks ei pidanud, kuid enesekindlust andis see et keegi meie tsoonis ei saanud latikat.
Kaalumisel tubli 5320 g kala ja oma tsoonis olin esimene. Kõrval püüdval Jaagul 2960 g ja paar sektorit edasi meie tsooni teine tulemus Ardo Kolga tugeva 3940 g saagiga. Teises tsoonis ja harrastajate seas aga ulatusid tänu latikale saagid üle 9 kg.

Võistluse teine päev: Tegin söödas väikesed korrektuurid et minna rohkem latika peale ja loota et eelmise päeva söötmine on latika trassi peal ühtlasemaks jaganud.
  Loosimisega seekord üsna niru sektor A7, praktiliselt keset trassi ja ka loodimise tulemused olid kehvad kuna põhjas palju risu, alles poole jõe pealt läks puhtamaks.
Seekord pidin aga püüdma kõrvuti Jaan Grentsiga kellel oli eelmisel päeval oma sektoris esikoht ja kes oma kogemustepagasiga kindlasti üheks raskemaks vastaseks. Põhimõtteliselt lõin juba käega ja otsustasin et tulgu mis tuleb, mina püüan täna lihtsalt kala, mis sest et tingimused on kehvad.
  Aga mida sel päeval ei olnud, oli kala.. Kui start anti sain koheselt mõned nurrud, nii ka minu kõrval püüdvad mehed, kuid need võtu jäid järjest harvemaks ja esimese tunni lõpuks oli kala meie tsoonis praktiliselt kadunud, vaid mõnel üksikul mehel vahest midagi kadus. Samas vaevlesin jällegi ka varustuse probleemidega, kaotasin päeva peale palju kalu kuna rakendus jäi välja kerides põhja risu taha kinni ja mitu kala kadus ka oskamatusest nööriga püüda (harjumuspärane haakimine monofiiliga püüdes tuleb lihtsalt ümber õppida), ei aidanud sel juhul ka väga Sensase 1mm feederkummi jupp, peenemat oleks vaja. Ja ka mitu rakendust lendas jällegi vetevanale, mis tänu varuõnge puudumisele võttis palju kallist aega..
  Nii see võistluse teine päev mööduski, pidevalt kirudes ja vahel harva mõnda nurgu või särge välja kerides, latikat aga ei kusagil. Samamoodi kirusid ja vandusid kõik teised püüdjad. Ennem võistluse lõppu tõusis aga meeste seas elevus, kellegil oli latikas otsas ja pealegi korralik poiss, natuke väsitamist ja tsooni ainukene latikas lõpetas sumbas. Püüdjaks ei keegi muu kui meie eelmise päeva tsooni teine mees Ardo Kolga.
 Ja nii see võistlus läbi saigi, kõik kirusid oma väikest saaki, mõtlesin endamisi et ilmselt olen oma tsooni viimane kuna kala oli tõesti vähe ja pealegi püüdsin praktiliselt trassi keskel. Meie tsoonis olid kaalud keskmiselt kahe kilo kanti, kõikusid paarsada grammi sinna ja tänna, Ardol aga 4260 g ja sealjuures palju elevust pakkunud 1,5 kilone latikas ning kindel tsooni esimene tulemus, lõpuks jõudis järg minuni ja kaal näitas uskumatu 2520 g ning tsooni teine tulemus.. Vat siis, arvasin et kindel põrumine, kuid vähene kala annab siiski kõigile võimalusi.
  Ennem autasustamist löödi tulemused kokku ja kuna nii minul kui ka Ardol oli kahe päeva peale kokku kolm punkti siis otsustas meie kohad kalade kogukaal, Ardol vastavalt esikoht 8200 g ja minul teine koht 7840 g, kolmandaks tuli Jaak kellel küll kokku 8500 g, kuid punkte kahe päeva peale 5.

  Kokkuvõtteks: Need kaks võistlust läksid küll hästi, mõlemal võistlusel saavutasin medali koha, kuid see kõik jättis ka kerge mõruda maitse. Oleks võinud paremini minna. Pärnu võistlusel panen ma võidu peamiselt fortuuna arvele, mõlemal päeval püüdsin ääresektoris mis andis kindla eelise (Muidugi see eelis tuleb ka realiseerida..). Ja Vorbusel pidevad varustuse probleemid, ning teise päeva põrumine (muidugi püügitrassi keskel ongi raske tulemust teha).
  Kuigi ma ei ole palju võistlnud ja seetõttu väga oma söötasid hinnata veel ei saa, aga siiski ma arvan et pean söödaretseptid põhjalikult üle vaatama. Väikese kala puhul nad töötavad (kõik tulemused on siiani tulnud tänu väikesele kalale), kuid latikat ma siiani võistlustel käima pole saanud ja see on suur probleem, sest latikas määrab päris palju võistluste tulemustest.
  Pean võtma kindlalt eesmärgiks teha liigiti kalapüügi trenni, näiteks viidikas, latikas, särg, nurg... , sest teatud veekogud nõuavad teatud kaladele spetsialiseerumist.
  Treeningutel juurutama rohkem peenema lipsuga püüki, sest kala väsitamine kestab küll peenema lipsuga kauem, kuid võib anda 5 püügitunni jooksul kokkuvõttes lisa boonust ja lõppude-lõpuks on kalade kogukaal võistlustel määrav.
 
  Siiski, seljataga nüüdseks 6 võistlust, nendest 4 olen lõpetanud medaliga ja arenguruumi on veel palju. Loodetavasti saan sel aastal veel võistelda, ees on ootamas juba Tubertini Cup Leedus, kus kavatsen eelmise aasta kohta parandada. :)