15.05.2016 Nitelva, Hellerudsletta, Norra

  Alustada tuleks kõigepealt sellest et eelmisel nädalal feederdamas käies kohtusin jõe ääres ühte kalastajat. Kuna kalastajal oli sensase särk seljas ja ta istus sensase ämbril ning püüdis bologna ridvaga, siis eeldasin et ta ehk teab midagi õngitsemisest ka :) ja otsustasin et lähen teen temaga juttu. Kalastajaks osutus Poola päritolu Andrzej Szubarczyk, kes juba mõned aastad Norras elanud. Jutu käigus tuli välja et ta teeb kerget trenni eelseisvaks võistluseks. Uurisin ka et kuidas üldse võistlusõngitsemise ja ka -feederdamisega olukord Norras on. Vastuseks sain et õngitsemine pole siin Norras väga populaarne ja õngitsejaid, kes võistlustel käivad, on ca. 15 meest ja feederdamisega on veel kurvemad lood. Tasemel õngitsejate vähesus on põhimõtteliselt kõige suurem takistus Norra tiimi välja panemiseks õngitsemise MM-ile. Kuid siiski leidub siin heas mõttes paadunud hulle kes võistlusõngitsemist elus hoiavad ja kes siin väikemaid-suuremaid võistluseid korraldavad. Üheks suuremaks võistlusõngitsejaks ja selle ala promootoriks Norras on Niklas Strengelsrud. Temaga soovitati mul ka ühendust võtta kui ma soovin võistluste ja sellega seonduva kohta Norras täpsemalt teada.
  Ausaltõeldes seal jõeääres Andrzejga vesteldes panin ma juba mõttes eelolevaks võistluseks enda õngitsemise varustust kokku. :D  Nädala keskel tegin tutvust Niklasega ja uurisin täpsemalt võistluste reglemendi ja ajakava kohta. Tuli välja et tegemist on väikese ühepäevase mööduvõtmisega kus ei peeta isegi kaht püügivooru. Ja lubatud kasutada isegi õnge asemel feedrit, Nii et minu jaoks täpselt sobilik. Kuid feedri püügi ma siiski 8. mai kogemuste põhjal välistasin, eeldades et õngepüüg saab olema märksa kiirem ja tulemuslikum.
  Lühidalt ka varustusest, nimelt käsiõnge mul norras pole ja poes müüdavad odavad lihtkäsikad kätte võtta ei kannata, liialt rasked ja vedelad nauditavaks õngitsemiseks. Küll aga oli mul olemas hea kerge Teamsalmo Tournament 100 feedri ritv ja kerge Shimano Aero, nii et pigem tuli mõelda waggleri suunas. Suuremad probleemid algasid aga enamvähen sobilike korkide, raskuste, lipsutamiili ja konksude leidmisel. Selliste õngitsemise tarvikute poolest on Norra kalastustarvete poed üks suur null.  Kuid siiski mingisuguse tinaraskuste komplekti ma leidsin kus väikema kaaluga tinaraskused on 0,8 grammi :D, lipsud tegin valmis feedri lipsudest ja enamvähem sobilikud 5. grammised korgid saadeti Eestist.
  Elusa leidmine oli kah paras peavalu, sest elusa sööda tellimiseks oli juba liialt hilja, küll aga mõned karbid tõuku ja usse krabasin kalastuspoodidest kokku, Igast poest sain vaid 1-2 karpi tõuku. Kui küsisin et miks nii vähe tõuku müügis, siis vastati et suvel neid ei osteta ja seetõttu ei tellita ka sisse.

  Võistlusest endast: koguneti püügipaika u. kella 8 paiku ja regamine ning sektorite loosimine algas kell 9. Seejärel võis astuda koheselt oma sektorisse ja alustada varustuse püügivalmis sättimist. Söötmine algas 10.50 ja püük 11-15. Huviga jälgisin mis varustusega siis kohalikud püüavad ja suureks imestuseks oli see et praktiliselt kõik kohale tulnud võistlejad, peale minu veel 10 meest, püüdsid meie mõistes pro varustusega. Pm. kõigil meestel korralikud pukad, stekkerid, lihtkäsiõnged, viidika püügi käsikad, match õnged. Varustus missugune. Söödeti kohad sisse, enamasti kolme distantsi peale, stekkeri kaugus, viidika kaugus ja teises kalda ääres match õnge kaugus.
   Kuid kala võtt oli sel päeval üsna tujukas, peibutussöödast suuremat lugu ei pidanud. Mõni särg ujus püügiplatsilt läbi ja siis oli jälle vaikus, ka viidikas oli üsna tujukas. Nii ka õngitsejad vahetasid üsna tihti püügiritva, Kuid enamuse ajast kasutati lühikest viidika ritva ja nagu hiljem kaalumisel näha võis, siis viidika püük tasus ära. Sest saakidest enamuse moodustas viidikas ja viidikas oli seal väga suur (nagu meil emajões). Aeg-ajalt stekkeriga katsetades saadi boonuseks särge ja teiba, lisaks õnnestus mõnel tabada ka kena  1-1,5 kilone latikas.

  Minul oma rakendusega viidikapüük nii hästi ei õnnestunud, seega jäin kogu püügi vältel suurema kala püügi peale. Kuid nagu eelnevalt mainisin, oli suurema kala püük üsna keeruline, kala väga peibutussööda peale huvi ei näidanud, aegajalt ujus lihtsalt mõni püügisektorist läbi. Midagi ma siiski sain, kuid peavalu tekitasid pidevad rakenduse sasid, ilmselt oskamatusest tinaraskust õige suhtega pealiinile kinnitada. Enamus saagist moodustasid mul väikesed särjelipsud ja mõned kenamad teivad, kuid võistluse teises pooles hakkas põhjast tulema ka viidikat (sügavust püügipaigas vaevalt 1,5 meetrit). Ja boonuseks mul üks ca. 300 grammine harjus :) Igatahes eeldasin et jään sel võistlusel viimaste sekka, mis oleks ka üsna ootuspärane pühapäevaõngitseja kohta võistlusõngitsejate keskel. Ja nii ka läks, tulemuseks mul 4470 g kala ja eel-eel viimane koht. Kuid siiski jään oma tulemusega rahule sest teiste saagid polnud nüüd mäekõrguselt üle, enamusel 5-7 kg kala, esikohal 10 kg ja seda pm. vaid viidikas.
  Ilmselt oleks mul ka märksa paremini läinud kui ma oleks saanud püüda oma lihtkäsikaga, millega püük oleks olnud tunduvalt kiirem ja vähem sasisid tekitavam. Ehk siis järgmine kord. :)

Peale võistlust tuli kohale ka üks õngitsemise varustuse müüja, kes pakkus kohapeal hea hinnaga kvaliteetset Milo varustust. Müügilett oli igatahes erinevatest korkidest, tinadest ja muudest tarvikutest vägagi kirju. Selliseid müügimeeste ettevõtmisi võiks toimuda ka Eestis suurematel võistlustel. :)

08.05 Nitelva, Hellerudsletta, Norra

  Saatsin hiljuti ühe feedri ritva ja -rulli ning natuke feedri nodi Norra et ka norras aeg-ajalt trennitamas käia. Lisaks ka veel veidi peibutussööta mis kodus kappi seisma jäänud.
  Algselt plaanisin esimese püügi juba 1. mail, kuid sellele eelneval päeval sadas nii kõvasti vihma et jõgedes lõi vee üles ja värvuselt kohvi pruuniks. Norra eripära: kui sajab paduvihma siis tänu künklikule kaljusele maastikule jookseb kõik vihmavesi vaid mõne tunniga jõgedessa, tuues põldudelt kaasa hulgaliselt savisetteid ja paisutades jõed kõik väga kiiresti üles.
 Õnneks aga vihmad nädala algul lõppesid ja päikese paistelised ilmad andsid lootust selle pühapäevaseks esimeseks katseks.
  Püügikoha, Hellerudsletta, valisin välja töökaaslaste juttude põhjal, kuna seal olevat latikat saadud ja ka kohalike õngitsejaid ning feederdajaid nähtud.

  Kohale jõudes avastasin umbes Väikese-Emajõe laiuse suhteliselt kiire vooluga jõe mis loodides osutus üllatavalt madalaks. 200 meetrise lõigu peal oli keskmiseks sügavuseks vaevalt meeter, vaid ühest kitsamast kohast sain u. 1,5 meetrit sügavuseks. Kogu jõe põhi ja kaldad koosnesid savi- ja liiva setetest, kohati ka kruusa ja jõgi oli väga tasase lameda põhjaga.

  Nii et suurt saaki sealt loota polnud võimalik, vähemalt mitte feedriga. Kui püügi sügavus on 1 meeter ja alla selle siis söödakorvi kukkumisega kaasnev plartsatus muudab kala üpris ettevaatlikuks.

   Kuid siiski päris ilma täna ei jäänud. Esimesed paar tundi tuli vahelduva eduga karedat kuderüüs särge kuid siis muutus särje võtt järjest kehvemaks ja esile tuli viidikas keda söödakorvi sulpsatused pigem meelitasid kui häirisid. Vahele ka mõned teivad, üks forellipoiss ja üks kena kollane kuderüüs latikas. Kokku 3 kilo kala.

  Kokkuvõtteks: kõrgema veega tundub Hellerudsletta isegi paljulubav. Kuid madala veega, nagu täna, feeder seal püügiks väga ei sobi, Pigem oleks sobilik bolognese või lihtkäsiõng, mida allavoolu ujutada ja mis madalas vees püüdes kalu nii väga ei häiri.
  Kuid sellegipoolest oli tegemist ühe väga meeldiva püügipäevaga.

23.04. Emajõgi, Lodjakoda.

  Selle aasta esimene käik Lodjakotta. Kuna viibisin 2 nädalat kodus ja kuna üsna peatselt on tulemas Lodjakojas võistlused, seetõttu lootsin vähemalt ühe trenni ennem võistlusi ära teha, olgugi et 4 nädalat ennem võistluseid trassi peal püük mingisugust olulist infot ei anna. Probleemiks oli aga kevadine kõrge veeseis mis pani trenni toimumise küsimärgi alla, isegi eelneval õhtul mõtlesin et kas minna ja kuhu minna. Lodjakojas on suvine veeseis keskmiselt 40-60 cm, kuid trenni ajal oli veeseis 130 cm ja nädal varem isegi 140 cm, ehk siis praktiliselt meeter suvisest kõrgem, ulatudes kõrge kalda järsakuni. Siiski otsustasin et lähen proovin, kuna muud võimalust ennem võistluseid ei tule.
  Laupäeva hommikul kohale jõudes ja varustust püügikorda seades võis juba aimata kui tugeva vooluga on tegemist, keset jõge püügipaika loodides  kadus 40 grammine loodimis tina kõigest hetkega allavoolu, 60 grammine püsis vaevaliselt paigal ( ja ometi loodimis tinal pole suurt voolutakistust). Seega otsustasin et jään püüdma kaldale lähemal 1/3 jõe peal kalda randi alla. Kus 80 grammine metallvõrgust korv vaevaliselt püsis, keset jõge poleks ka ilmselt 120 grammine korv püsinud, kinnisematest plastkorvidest rääkimata.
  Peibutussöödaks suhteliselt universaalne raskema poolne sööt nurrule, kuid eks lootus oli ka latika peal. Elava komponendina paarsada grammi pinkyt ja ca pool kilo rammusaid sõnnikuusse.

 Püüki alustades oli selge et täna tuleb vaid nurru paraad, kuna too kala on iga kevadiselt nälgas ja pistab nahka kõik mis alla visatakse. Näljase nurru tõttu on aga latika püük tunduvalt keerulisem sest ei aita nurru puhul isegi kilode viisi elava komponendi alla viimine ega ka "keemitamine", kõik pistetakse lihtsalt nahka. Laupäevast nurru kakkumise tegi aga keeruliseks raskete söödakorvide kasutamine ja seetõttu pisut aeglasem ning ettevaatlikum varustusega ümberkäimine.
 Õnneks tekitas püügi jooksul elevust ka üks ca. poole kilone säinas ja ühe ilmselt suurema säina minema pääsemine. Unustasin püügi alguses siduri lahti keerata, kuid kala otsustas kalda poole kerides ühe jõulise sööstu teha ja nii ta vabaks pääses, oma vitsad peksavad.

Viie tunnise püügi peale tuli kokku 8 kg kena nurgu.