pühapäev, 31. juuli 2016

31.07.2016 Rakkestad, Norra

  Eelmisel nädalal sain tuttavalt teada siin Norras ühe kalakoha, kus väidetavalt palju latikat olevat. Loomulikult käisin eelmisel pühapäeval seda väidet ka kontrollimas. Tegemist oli väga ilusa jõega. Laiuse poolest võrreldav meie Väikese-Emajõega ja vool pm. olematu, kuid väga sügav. Kalda ääres rohu kõrval juba sügavust 1-1,5 meetrit kuid 6-7 meetri kaugusel sügavust juba 4 meetrit ja langeb veelgi.
  Eelmisel pühapäeval püüdsin feederiga mõne tunni ja sain 4 latikat, kogukaaluga 5 kilo. Paraku küll suurt aktiivsust ma ei täheldanud, võtud olid väga harvad ja ka söötmine väga midagi ei muutnud. Küll aga täheldasin et kala on palju pinnas ja keskvees. Väiksem kala praktiliselt hoidus põhja minemast, kuid langevat sööta haarati väga aktiivselt mis tegi 30 grammise söödakorvi kasutamise võimatuks. Seega ma kasutasin 50-60 grammiseid korve et vähegi sellest nurgude ja särgede kadalipust läbi pääsed. Püügikauguseks, nagu soovitatud, 2-3 meetri kauguselt vastas kaldast.
  Saagiga ma tol korral rahule ei jäänud, sest kala "käima " ei saanud ja viimasel tunnil erinevate distantside proovimine ka mingisugust muutust ei andnud. Seega minujaoks kehva tulemus mis tuleb järgmisel korral üle lüüa. Tagantjärgi püügipäeva analüüsides jäin ma kõige rohkem kindlaks arvamusele et lõunane kuum päike ja pea 30. kraadine kuumus lõid suurel kalal suu lukku ja panid kala pigem puude ja põõsaste all varju otsima.
  
  Järgmine võimalus saabus aga juba nädal hiljem ja et vältida eelmisel nädalal kogetud leitsakut siis ärkasin  öösel 01:00 ja jõudsin püügipaika 03:00. Plaaniks sättida järjekordselt feedril distants 2-3 meetri peale vastaskaldas, sööta suure korviga latika lootuses korralikult koht sisse ja vaadata mis toimuma hakkab. Paraku ei toimunud midagi. Kaks esimest tundi möödus täieliku vaikusega, ei näinud ma isegi üht ainsat võttu. Erinevate distantside peal tulemus ikka sama. Ometi viidikas mängis pinnas ja särjed-nurrud andsid endast sööda langedes keskvees märku. Aga põhi nagu välja surnud. 
  06:00 sättisin 6. meetrise lihtkäsiõnge püügikorda ja otsustsin et nulli peale ma ei jää, püüan kasvõi keskveest nurgu ja viidikat. Esimese hooga söötsin enda ees kaldast u. 6 meetri peale koha sisse ja proovisin u. 4 meetri sügavuselt põhja kohalt, ikka tulemusteta. Pool meetrit kõrgemalt aga andis juba esimesed arglikud võtud ja esimesed nurrud. Edasi püügisügavus u. 2 meetri peale ja püük muutus juba lõbusaks, tuli aktiiselt nii nurgu kui ka särge, sekka mõned viidikad.
  Kuna kalda ääres rohtude kõrval tundus kala olevat kõige aktiivsem ja rohtudest kostus alatihti latikale iseloomuliku matsutamist siis u. 07:00  mõtlesin huvi pärast proovida enda külje pealt kohe kalda äärest. Tulemus sama, kena nurgu ja särge. Kuid peibutussööt meelitas üsna pea kohale esimese latika ja siis teise ja siis kolmanda... Kurja, igatahes oli nende latikate peale mul imestus suur. Ja seda enam kui latikate ja nurgude vahele viskas mitu kena ahvena pätsi, nendest suurim u. 700-800 grammi. Latika võtule tulid aegajalt sisse ka mõned pausid kuid peibutussööda loopimine tundus töötavat ja peatselt olid latikad jälle platsis. Nii kuniks peibutussööta jätkus, neljandal tunnil aga mul peibutussööt lõppes ja siis lõppes ka latika võtt.
 Võtu vahele võis pause tekitada haugide möllamine, nimelt andis endas märku 2-3 haugi, suurim silma järgi u. nelja kilone, käisid pidevalt püügiplatsil korda loomas. Üks nendest kargas hammastega mu sumba kallale ja üks u poole kilone haugipoiss otsustas ka maisiga maiustada ning tegi käsika otsas korraliku sõitu. Ausaltõeldes kartsin ma et ühel hetkel teeb see u nelja kilone havi mõnest mu nurrust õnge otsas hakkliha, seda aga õnneks ei juhtunud. 
  Püügi lõpetasin kell 11:00 sest viimased pool tundi võttis ainult nurgu, särge ja viidikat.
Kalade kaalumine oli kah paras ooper, sumba välja tõstes kartsin et õmblused annavad raskusele järele, õnneks ei andnud. 
 Kalu kaalusin Sensase 17 liitrise ämbriga ja kalu oli kokku 2,5 ämbri täit. Kaalu kokku 25 kg ehk minu uus rekord saak. Enamus latikad 600-1000 g, paar kala olid ka u. 1,5 kg.
Nii mõnigi mees on saanud suuremaid saake, kuid 6 meetrise kerge ja õrna lihtkäsikaga on sellise saagi saamine aga juba omaette nauding.

  




kolmapäev, 20. juuli 2016

17.07 Nitelva, Hellerudsletta, Norra

  Tihtipeale tuleb ette olukordi kus kala on kaldale lähemal ( näiteks sügisene ja kevadine särjevõtt), sel juhul on 8. meetrine lihtkäsikas liig. Ning ka võistlustel või treeningpüüki tehes üritatakse kala meelitada endale lähemale et saaks kasutada lühemaid ja kergemaid käsikaid, sest hea võtu korral on lühemal käsikal üsna suur eelis.
  Seetõttu muretsesin olemas olevale 8 m Teamsalmo Tournamendile lisaks ka nn. väikevenna ehk Tournamendi sarja kõige lühema ja kergema 6 m mudeli ja pühapäeva hommik möödus jõe ääres uue ridvaga tutvudes.
  Võrdluseks 8. meetrine Teamsalmo Tournament kaalub 304 grammi aga 6. meetrine mudel vaid 198 grammi ja seda 100 grammist ning 2 meetrist vahet on kiirpüüki tehes ikka väga hästi tunda. 
  Esimeste testi käigus saadud särgedega sai selgeks ka see et tegemist on ikka üsna jäiga ning kiiretoimelise ridvaga. Kala haakimiseks tuleb teha vaid õrn liigutus. 8. meetrise mudeli puhul andestab veel ridva pikkus liialt järsu haakimise, kuid 6. meetrine mudel enam nii kergelt ei andesta, nii et hoitkem jõudu tagasi. :)
 
  Püügist endast: Nagu ikka, nii ka seekord.. Peibutussööta valida ei saanud, tuli võtta mida veel järgi on ja järgi enam eriti Norras varudes ei ole, elusa komponendiga samad probleemid ehk siis selle hankimine paras peavalu. Poodidest võimalik saada heal juhul vaid ussi ja sellegi kogused on siin üsna piiratud, tõukudest võib siin vaid und näha. Kuid õnneks on võimalik toidupoodidest leida alternatiivseks söödaks maisi mis võib suvekuudel trööstitu püügipäeva päästa. Nii et purk maisi ning mõned ussid varutud ja suund juba tuttavale kohale Nitelva jõel.

  Ees ootas mind kevadisest veel madalam jõekene, püügipaigas sügavust vaevalt üle meetri ja mälu järgi oli tegemist lähikonna kõige sügavama jõelõiguga.
 Peibutussööt töötas kenasti, või lihtsalt kala on selles jõelõigus palju, igatahes kalavõttis kenasti. Esimesel tunnil tuli ussiga ilusat 50-100 grammist särge. Teisel tunnil toimus aga üsna järsk muutus, praktiliselt hetkega kadusid särjed ja asendusid 100-150 grammiste nurgudega. Kolmas tund võtt pisut vaibus ja nurgu särge tuli läbisegi, lisaks mõned 100-150  grammised säinapoisid. Palju tüli aga tekitasid viidikad kes muutusid iga söödapalli järel järjest aktiivsemaks ja vajusid sööda järel lausa põhja välja, kahjuks ka madal püügikoha sügavus mängis selles oma rolli. Igatahes ussi kasutamine muutus peale söödapalli praktiliselt võimatuks, hädast välja aitas sel puhul aga mais, Maisi kasutades küll suurema kala võtud vähenesid kuid vähemalt viidikas enam tüli ei tekitanud. 5-10 minutit peale söödapalli sai aga jällegi ussi konksu otsa sättida. Neljanda püügitunni lõpetas järsk vaikus püügiplatsil ja siis üks umbmäärane võtt, kuid kahjuks ei õnnestunud kala haakimine kõige paremini nii et peale paari meetrist sööstu allavoolu kala vabanes, ning mind tervitas vaid paarkümmend cm limast tamiili. Heitsin kiirel ühe väikese söödapalli ja proovisin veel 10-15 minutit kuid tulutult, rohkem latikas endast märku ei andnud.
   Kokkuvõtteks igati kena püügipäev, särge ja nurgu kokku 8 kg. Kahjuks seekord jäi suurem kala saamata kuid ehk järgmisel korral..