Eelmisel pühapäeval püüdsin feederiga mõne tunni ja sain 4 latikat, kogukaaluga 5 kilo. Paraku küll suurt aktiivsust ma ei täheldanud, võtud olid väga harvad ja ka söötmine väga midagi ei muutnud. Küll aga täheldasin et kala on palju pinnas ja keskvees. Väiksem kala praktiliselt hoidus põhja minemast, kuid langevat sööta haarati väga aktiivselt mis tegi 30 grammise söödakorvi kasutamise võimatuks. Seega ma kasutasin 50-60 grammiseid korve et vähegi sellest nurgude ja särgede kadalipust läbi pääsed. Püügikauguseks, nagu soovitatud, 2-3 meetri kauguselt vastas kaldast.
Saagiga ma tol korral rahule ei jäänud, sest kala "käima " ei saanud ja viimasel tunnil erinevate distantside proovimine ka mingisugust muutust ei andnud. Seega minujaoks kehva tulemus mis tuleb järgmisel korral üle lüüa. Tagantjärgi püügipäeva analüüsides jäin ma kõige rohkem kindlaks arvamusele et lõunane kuum päike ja pea 30. kraadine kuumus lõid suurel kalal suu lukku ja panid kala pigem puude ja põõsaste all varju otsima.
Järgmine võimalus saabus aga juba nädal hiljem ja et vältida eelmisel nädalal kogetud leitsakut siis ärkasin öösel 01:00 ja jõudsin püügipaika 03:00. Plaaniks sättida järjekordselt feedril distants 2-3 meetri peale vastaskaldas, sööta suure korviga latika lootuses korralikult koht sisse ja vaadata mis toimuma hakkab. Paraku ei toimunud midagi. Kaks esimest tundi möödus täieliku vaikusega, ei näinud ma isegi üht ainsat võttu. Erinevate distantside peal tulemus ikka sama. Ometi viidikas mängis pinnas ja särjed-nurrud andsid endast sööda langedes keskvees märku. Aga põhi nagu välja surnud.
06:00 sättisin 6. meetrise lihtkäsiõnge püügikorda ja otsustsin et nulli peale ma ei jää, püüan kasvõi keskveest nurgu ja viidikat. Esimese hooga söötsin enda ees kaldast u. 6 meetri peale koha sisse ja proovisin u. 4 meetri sügavuselt põhja kohalt, ikka tulemusteta. Pool meetrit kõrgemalt aga andis juba esimesed arglikud võtud ja esimesed nurrud. Edasi püügisügavus u. 2 meetri peale ja püük muutus juba lõbusaks, tuli aktiiselt nii nurgu kui ka särge, sekka mõned viidikad.
Kuna kalda ääres rohtude kõrval tundus kala olevat kõige aktiivsem ja rohtudest kostus alatihti latikale iseloomuliku matsutamist siis u. 07:00 mõtlesin huvi pärast proovida enda külje pealt kohe kalda äärest. Tulemus sama, kena nurgu ja särge. Kuid peibutussööt meelitas üsna pea kohale esimese latika ja siis teise ja siis kolmanda... Kurja, igatahes oli nende latikate peale mul imestus suur. Ja seda enam kui latikate ja nurgude vahele viskas mitu kena ahvena pätsi, nendest suurim u. 700-800 grammi. Latika võtule tulid aegajalt sisse ka mõned pausid kuid peibutussööda loopimine tundus töötavat ja peatselt olid latikad jälle platsis. Nii kuniks peibutussööta jätkus, neljandal tunnil aga mul peibutussööt lõppes ja siis lõppes ka latika võtt.
Võtu vahele võis pause tekitada haugide möllamine, nimelt andis endas märku 2-3 haugi, suurim silma järgi u. nelja kilone, käisid pidevalt püügiplatsil korda loomas. Üks nendest kargas hammastega mu sumba kallale ja üks u poole kilone haugipoiss otsustas ka maisiga maiustada ning tegi käsika otsas korraliku sõitu. Ausaltõeldes kartsin ma et ühel hetkel teeb see u nelja kilone havi mõnest mu nurrust õnge otsas hakkliha, seda aga õnneks ei juhtunud.
Püügi lõpetasin kell 11:00 sest viimased pool tundi võttis ainult nurgu, särge ja viidikat.
Kalade kaalumine oli kah paras ooper, sumba välja tõstes kartsin et õmblused annavad raskusele järele, õnneks ei andnud.
Kalu kaalusin Sensase 17 liitrise ämbriga ja kalu oli kokku 2,5 ämbri täit. Kaalu kokku 25 kg ehk minu uus rekord saak. Enamus latikad 600-1000 g, paar kala olid ka u. 1,5 kg.
Nii mõnigi mees on saanud suuremaid saake, kuid 6 meetrise kerge ja õrna lihtkäsikaga on sellise saagi saamine aga juba omaette nauding.
