28.12 Pärnu jõgi, Tori

   Kuna jõed on siiani veel jäävabad siis kasutasin võimalust ja tegin kerge feedripüügi, püügiaeg 11:00 - 15:00. Peibutussöödaks Dynamite Baits Silver X Roach Super Black ja Coprah Melasse, elusaks sääsevastsed ja kärbsetõuku. 

   Püük ise algas üsna aktiivse ja tugeva võtuga, kuid peale esimest tundi võttude aktiivsus langes. Teine ja kolmas tund oli tegu et üldse võttu näha, isegi minimaalse 50 cm lipsuga püüdes. Kala lihtsalt istus paigal. Tänu kontroll haakimisele õnnestus tabada vaid mõned särjed ja nurrud.  4. tund aga praktiliselt täielik  0.

  Nagu Tori puhul tavaks, siis sääsevastsete vastu puudus igasugune huvi, kuid kärbsetõugud töötasid nagu alati. Võibolla oleks isegi pinky rohkem edu toonud, kuid paraku polnud poest saada. Peibutussööta ma tänases tulemuses süüdistada ei taha, too sööt sobib kenasti talviseks püügiks. Ka ülesöötmist püüdsin vältida püüdes ca. 1:4-5 suhtes tühja korviga ja elusat andsin tagasihoidlikult, enamasti tugevalt purustatud tõuku, vahes harva 1-2 tõuku korvi kohta.

   Eks talv ongi selline üsna kapriisne, vähene saak vajab lihtsalt rohkem pingutamist ja meelitamist.

11.12 Rakkestad, Norra

  Teeme siis järjekordse postituse "aasta viimasest õngitsemisest". Aga nii ta kord on, õigemini parktiliselt igal aastal on. Novembris teeb tavaliselt külmataat esimese korraliku külma ja lööb lume maha, siis mõtled et nüüd on selle aasta feederdamise ja õngitsemisega JOKK.. aga ei, oktoobris või detsembris toimub juba esimene suurem sula ja jääminek.. ja jälle tuleb hakata oma suvevarustust lahti pakkima.
  Täpselt nii ka sel aastal, kui kohalikud norrakad juba esimesi talivõistlusi peavad, siis saan mina veel fjordi kaldal merikat jahtida või õngitsemas käia. Loomulikult saagid on talviselt nigelad ja kalakese meelitamiseks tuleb tunduvalt rohkem vaeva näha, kuid eks see saak olegi teisejärguline, või noh minule pigem kolmanda järguline.. sest esimesena tuleb püügimõnu ja seejärel trenni vajadus (lihtsalt järjepidevalt kalastades püsib tunnetus paremini käes).

  Pühapäevast kalastusretke plaanides olin ma ausaltõeldes kahe sihtkoha valiku vahel: Esiteks Nitelva oma särgede ja mugava püügiga, ehk siis kindla peale minek. Teiseks Rakkestad mis pakkus suvel unustamatuid latikasaake, kuid muutus latika kadumisega sügisel vägagi tujukaks ja püük seal raske.
  Otsustasin minna raskemat teed ja sihtpunkt Rakkestad, lootuses tabada selle aasta viimane latikas.
Peibutussöödaks sel korral puhas Sensase Black sarja latikas 1:1 mullaga, tagantjärgi oleks pidanud ehk suurema saagikuse nimel kasutama latika asemel kanali või mõnd muud madala toiteväärsusega sööta. Eks igaüks loodab keskpärase saagi asemel "peavõitu", krt kui palju saab sellesse ämbrisse astuda!?

  Püügist lühidalt, oodatud latikat ei tabanud, küll aga randi tagant kaugema distantsi pealt püüdes, sügavust ca. 5 meetrit, tabasin aeg-ajalt mõne ilusa nurru ja kalda lähedalt meetri sügavuselt paar kena särge. Kala oli väga passiivne ja võttis vaid mokaotsast. Kuid väikesele saagile vaatamata järjekordne meeldiv püügiretk.