10.12 Pedja jõgi, Puurmani

  Kuna sügis on teadatuntud ilus suurte särjesaakide aeg ja seda ennekõike just jõgede keskjooksude aladel kus suured särjeparved koonduvad kindlatesse jõelõikudesse talvituma ja talvitumiseks kosuma.. Seetõttu plaanisin ma sügisel just ühte kena särjepüüki, otsisin selleks pikalt Tartu ümbruses sobilike kohti.. Käisin Jaaniga proovimas Tänassilma jõel kus paraku sel korral ilusat suurt kala ei trehvanud. Ka Elva jõe Tartu mnt. ülesõit sai omale käsiõngega tuttavaks tehtud kuid paraku jäid kenad särjed nägemata.

Tänassilma jõgi

Tänassilma jõgi

Elva jõgi

Elva jõgi

  Eks neid võimalike särjejõgesid on palju, nagu näiteks Räpinast läbi jooksev Võhandu jõgi mis ilmselt peidab endas ilusaid suuri särje parvesid, kuid nõuab eelnevalt korralikku eeltööd ja kaartide uurimist sest autoga igal pool jõe ligi ei pääse, veel vähem siis suurema varustusega.
  Aeg läks edasi ja sügisest sai juba talvekuu, kuid soov minna särjepüügile oli ikka veel hinges.. 09. detsember otsustasin et kui nüüd mitte minna, siis see aasta enam rohkem ilmselt võimalust ei teki.
  Seega panin kiiruga paika plaani minna avastama ja feederdama ühte kevadel tuttavaks saanud kohta Pedja jõel. Kevadel toimusid seal rahva õngitsemise võistlused kus vaatamata korralikule tormile ja minu jaoks tundmatule püügikohale õnnestus mul saada võistluse esikoht. Omajagu kõhklusi Puurmanis tekitas aga asjaolu et seal oli üsna madal ja ilmselt suvel kasvas see jõelõik suuresti taimi täis, seetõttu ei teadnud mis olukorras see jõelõik sügis-talv võib olla.

  10. detsembri hommikul Puurmanisse kohapeale sõites avastasin ma mõisapargi alt üsna kena jõelõigu kus kannatas täitsa kenasti feederdada. Olgugi et ilma väga ei soosinud, kogu päeva vältel olid miinus kraadid ja ka möödunud nädalaga sulanud lumi tõstis viimaste päevadega jõe vett korralikult ülesse, kandes allavoolu massiliselt kõdunenud kõrjaid ja muud taimestiku saarekesi.
  Püügikoht ise oli suhteliselt madal ja põhi mitte kõige puhtam. Ennem varustuse lahti pakkimist käisin ma kalda ca. 50. meetri ulatuses loodimise tinaga läbi. Igal pool oli põhi suhteliselt sarnane kruusane, kuid aeg-ajalt haakus loodimise tina taimestiku puhmaste või muude konaruste taha kinni.

Püügist lühidalt: Praktiliselt kohe püüki alustades hakkas suur särg endast märku andma ja esimene tund oli särg vägagi aktiivne. Seetõttu söötsin ma ka üsna aktiivselt lisades tugevalt purustatud õuku, ka konksu otsas kasutasin ma puhtalt tõuku, 2 tõuku konksu kohta. 2-3 tund muutus kala aga tujukamaks, võttudesse tekkisid pausid sisse nagu oleks püügiplatsile ilmunud röövkala või mõni muu suurem kala. 4. püügitund oli aga kõige keerulisem, võtte küll esines kuid püük ise muutus tänu järjest suuremale kõrkja- ja muu taimestiku risule äärmiselt keeruliseks, siis 4. tund jäigi mul seekord viimaseks.. Kokku tuli aga siiski 3 kg ilusat suurt särg. Kuna praeguse aja kohta on see päris hea saak, siis julgen arvata et tulevikus hakkan ma toda Puurmani kandi rohkem külastama. Mitte ainult särje pärast, ka säina ja turva püük feedriga on asi mida tahaks tulevikus ära katsetada ja kuuldavasti seal kandis on neid kalu väga ilusaid.

Kabina karjäär 02.12

  Kuna meil klubikaaslane Alan on viimasel ajal korduvalt Tartu külje all Kabina karjääri ääres feederdamas käinud ja ka ilusat särge saanud, ning väidetavalt seal tal ka mitu kolli õnge otsast ära pudenenud. Seepeale plaanisin ma ka ise järgmisel käigul kampa hüpata.
  Detsembri esimese nv. hommikul olimegi Tartu feederdajatega karjääri ääres platsis. Pundis olid meil seekord Alan, Denis, mina ja Mikk, ning plaanis oli teha väike vabas vormis võistlus. Vabas vormis seetõttu et minul oli paraku tunduvalt rohkem varustust kaasas, kui teistel ja minul võttis varustuse püügikorda sättimine ca. 30 minutit kauem. Kui mina alustasin siis teised juba püüdsid.

  Peibutussööt mul varudest Sensase Brown Roach ja Mondiali X-Dream, Copra Melassega. Alanil oli peibutusöödaks eelmiselgi korral töötanud Allvega Universaal ja Roach. Denissil oli aga puhtalt Allvega Universaal. Kuna Mikk liitus hiljem siis mul Miku peibutussööda kohta andmed puuduvad.

Kala oli küll talviselt passiivne, kuid siiski esimesed 1,5 h püügi alguses saime Alaniga üllatavalt hästi kala, põhiliselt särge, ka mõned nurrud. Denis ja Mikk istusid aga teisel pool nagu kaevus.
  Hiljem vahetasid Denis ja Mikk kohtasid, Denis tuli minu ja Alani vahele ja Mikk jooksis üldse paarsada meetrit eemale Alani vana koha peale. Tea kas siis koormuse suurenemisest püügikohale või olenes see Denisi paremast söödast, igatahes peale Denissi saabumist minu kõrvale (vahed meil Alani ja Denissi ja minu vahel olid vaid mõned meetrid) kadus vaikselt minu platsi pealt kala ära ja võtud muutusid üha harvemaks. 3. ja 4. tund  nägin ma vaid üksikuid võttusid, Denissil oli märksa parem, kuid seevastu Alanil ikka veel kala püügiplatsil üsna aktiivne.

  Alan oli oodatult päeva staar oma vägagi tugeva tulemusega 1,62 kg. Loomulikult ennustasime talle veelgi tugevamat tulemust kuna ta kakkus ilma suuremate pausideta kala praktiliselt lõpuni välja... Aga sumba veest välja tõstes avastasime et Alanil oli sumbas üks üsnagi soliidne auk ja normaalses möödus nurg kenasti augus tropiks ees.. loomulikult me ei tea kui palju kala sealt ennem toda nurgu augu kaudu välja lipsas, kuid ma julgen arvata et mõnisada grammi sealt kaudu kaduma võis minna küll.. Minul seevastu päästsid päeva kaks nn. boonust: ilus suur ahvenapäts ja säinapoiss. Kokku kaalu 1,58 kg. Denis aga tuli oma esimese püügipoole nullitamise ja koha vahetamisega kenasti välja, kakkudes lõpuks kokku kena 0,92 kg väiksemat särge ja nurgu.. Mikk sai eemal teisest püügikohast ka särge, kuid saagi osas kaotas koha vahetuse ja esimese poole nullitamise peale kõvasti aega.

 Kokkuvõtteks igati korralik talvine püügipäev, kala aktiivsus oodatult talviselt madal ja tundus et püügikohtades põhja reljaafi erinevus mõjutas ka tugevalt saagikust. Sügavuste erinevused olid meil püügiplatsidel 2-3 meetrit ja kala paistis eelistavat just randi kohtasid, vedas neil kes randile pihta said.
  Nagu ikka viimastel püükidel siis nr.1 konksusööt paistis olevat 1 tõuk + 2-3 mõlli. Elusat lisan kah talvel aeg-ajalt, kuid elusa teen korralikuks smuutiks et ülesöötmist vältida, vahest poetan ka mõned terved mõllid või tõugud korvi et kala platsipeal kauem paigal hoida.

Hilissügisene Lodjakoda 05.11 ja 26.11

Hilissügisel Lodjakojas enam ilusaid saake ei tule, kuid siiski tegin ma novembris kaks kontrollkäiku kohapeale.

05.11 Veel paar nädalat varem liikus latikat, seega lootsin ma veel vähemalt üht kala Lodjakojas tabada, nurru lootust mul enam väga ei olnud. Veel nädal varem Lodjakojas saadud saagid, või siis õigemini NULLID, panid minu latika soovi aga küsimärgi alla.

  Püügist pikalt rääkima ei hakka, peale 40 minutit nullitamist tuli esimene võtt ja vaikselt hakkas siiski nurgu tilkuma. 3-5 tund tabasin ka mõne väiksema latika, kuid sellist kilo kanti isendit seekord ei tulnudki. Enamus võtud olid väga arad ja palju esines ka tühi haakimisi ning ära pudenemisi, sest kala võttis väga ettevaatlikult mokaotsast. Söötsin väikese 50. grammise korviga mis vaatamata 140 cm kõrgele veeseisule Lodjakojas püsis (distants 21 m), eelsöötmist praktiliselt ei teinudki, vaid 2 suurt korvi. Elusat lisasin paar korda väga peeneks hakitud tõuku. Konksuotsas töötas kõiga paremini tõugu mõlli võileib, puhas mõll nii hästi ei läinud.

  Kala kokku 2,6 kg, mis on novembri kohta siiski üllatavalt hea saak.

26.11 Vahepeal olulist ilmamuutust ei toimunud, temp. püsis enam-vähem nulli lähedane nii et viimaselt Lodjakoja käigust ootasin eelmisele korrale ligilähedast tulemust ja vähemalt ühte latikat. Kuid nii need asjad ei käi, ilmselt on kalade bioloogiline kell siiski talve poole tiksunud ja mõne nädala tagune enam-vähem võtt on asendunud üli passiivse toitumisega.

  Igatahes tol päeval nägin ca. 10 võttu ja nendest suutsin realiseerida 5. Ja see oligi kõik. Sööt täpselt sama mis eelmine kord, ka elus ja ka eelsöötmine täpselt sama. Lihtsalt kala ei olnud. Püügi teises pooles katsetasin nii keemiaga kui ka ohtra elusaga, aga ei midagi.

 Ilmselt detsember-veebruar on Lodjakojas samasuguse passiivsusega kui viimasel korral.

21.10 Arbi järv, Elva

Alustada tuleks tegelikult suvest ehk esimesest tutvusest tolle kauni järvega.
  Selle aasta suvel rääkis Laur mulle ühest väikesest järvest mis asub Elvas otse keset linna. Jutu põhjal tuli välja et järv olevat üsna kalarikas ja järves esineb ka ilusat latikat.

24.07 tegin esimese retke järvele seades eesmärgiks vähemalt üks latikas. Ettevalmistused, elus komponent ja peaibutussööt sai kõik valmis seatud just latika püügiks. Püük feedriga ja distants üle 30 meetri järve oletatava sügava augu piirkonnas. Püügikoha söötsin tugevalt sisse, lisaks veel ka korralikult elusat. Ennem püügi algust oletasin et esimene tund tuleb vaiksem ja teine-kolmas tund ilmub püügiplatsile juba rohkem väiksemat kala ja viimased kaks tundi on lootust ehk ka mõnda latikat tabada.
  Läks aga teisiti, praktiliselt esimesest minutist peale algas särje ralli, ometi oli mul suur konks ja üsna korralik ussipundar, aga see ei pidurdanud väikese särje nälga.. Peale mõningast särje kakkumist hakkasin proovima väiksemat kala vältida, ksutades selleks vee suuremat ussipundart. Ka sellest polnud kasu. Seepeale tegin veel ühe korraliku söötmise ja lisasin ka ohtralt elusat, ning keemiat.. Mõneks ajaks tõmbas see kala vähe rahulikumaks (ilmselt oli väikestel õgarditel seeaeg püügiplatsil piisavalt tegevust). Kuid üsna peatselt järgnes endine väiksema särje ralli. Püügi viimseal kahel tunnil tegin veel erinevate kauguste peale püügiplatse juurde, kuid järgnes sama tulemus ehk särje ralli.. Ei aidanud ka aeg-ajalt vanade püügiplatside läbi proovimine.. Latikas end lihtsalt ei ilmutanud. Küll aga sain langemise pealt esimeselt püügiplatsilt ühe ilusa ahvenapätsi..

  Seevastu minu lähedal püüdis tol päeval käsiõngega üks kohalik mees, kasutas konksu otsas suurt ussi ja püüdis ilma peibutussöödata rohtude seest. Igatahes vanakool paistis töötavat, sest too tüüp tõmbas paari tunniga kümmekond latikat minu kõrval välja, olgugi et latikad olid väiksesed 200-300 grammised, aga siiski..

Minujaoks aga metsa läinud latika püük.

30.07 teine käik järve äärde, seda korda aga õngega ja plaaniga püüdagi just seda väiksemat särge ja ehk ka boonuseks mõne väikese latika. Kuna esimese püügikorra põhjal järeldasin et väiksemat kala on selles järves paksul ja seda ka nähtu põhjal päris kalda ääres, siis seekord seadsin omal püügikorda 2 käsiõnge, 6. meetrine ja 4,5 meetrine.

  Esimesed 1,5 tundi möödus 6. meetrisega õngitsedes ja tuli ketti väikest särge.. isegi paar 200-300 grammi latikat viskas sekka.  Seejärel otsustasin püüda lähema distantsi pealt 4,5 meetrise käsiõngega ja tulemuseks sama ehk ketti kala. Kuid lühema distantsiga kasvas kala realiseerimise kiirus ja ka sööta oli tunduvalt lihtsam.
 3. ja 4. tund möödusidki kiiruse ja söötmise arendamisega, hakkasin söötma nii nagu videotes, ehk väikesest koguses iga 1-2 kala järgi õrnalt peibutussööta või siis mõned pinkyd. 4,5 meetrisega püüdes on distants nii lähedal et suutsin pinky püügiplatsile heita.. Ka konksusööda tõin põhjast ca- 30 cm kõrgemale, kuna kala noolis vajuvat peibutussööta ja võttis õnge tihtipeale juba langemise pealt. Põhi raskuse viisin rakendusel korgile lähemale et konksusööt pikemalt vajuks, tõmmates sellega sööta nooliva kala tähelepanu.

4. tunni lõppedes oli mul kokku 206 kala, seda valdavalt väiksem särg, kuid ka mõned väiksemad latikad kes olid saagis igati kenad boonused. Kala kokku 7 kg. Nii et esimese õngitsemisega Arbi järve väga rahul.

21.10 ehk üle pika aja tagant jälle Arbi järvele ja sedapuhku juba märksa teadlikuma plaaniga. Seekord tegin kaks püügikaugust, põhirelvaks eelmiselgi korral toiminud 4,5 meetrine käsikas ja igaks juhuks kaugem distants 8. meetrise käsikaga juhul kui esimeste öökülmadega kala kaugemale läinud on. Peibutussööda tegin ka seekord puhtalt katsetamiseks 1 osa särge ja 1 osa viidikat et saaks kerge ja hästi töötava pilve sööda, et sellega laskuvat kala meelitada.
  Jaa nagu ka eelmisel korral, siis ka nüüd hakkas praktiliselt koheselt väikese särje kett.
2 ja 3 tund proovisin ka mõni aeg kaugema distantsi pealt, kuid seal ikka sama väike särg mida 8. meetrise õngega mõtetu püüda kui 4,5 meetrisega saab oluliselt kiiremini ja tõhusamalt. Proovisin mis ma proovisin kuid tempot nüüd väga kiireks ei saanud, 1-3. tund tempo püsivalt 60+ kala tunnis. Eks mingil määral mõjutas seda ka üksikud kala passiivsed hetked ja kaugemalt püük..
  Viimane tund aga üritasin tempot tõsta, enam kaugema distantsi peale aega ei kulutanud ja üritasin liigutustega kiirust tõsta. 4. tunni tulemuseks 102 kala ja kokku 303 kala, kaaluga jälle 7 kg. Kala oli küll eelmisest korrast arvuliselt rohkem, kuid boonused seekord puudusid, seetõttu sama kaal mis eelmine kord.

Kokkuvõtteks on Arbi järv üks minu selle aasta lemmik veekogusid. Väikese kala kiirpüük on igati huvitav ja erinevalt viidikast ei tea kunagi mis boonus järgmisel hetkel õnge otsa võib karata. Igatahes järgmiseks aastaks plaanin Arbi järvele teha mitu käiku ja arendada just seda väikese kala kiirpüüki. Loodetavasti leian selleks ajaks ka 4 ja 3,5 meetrise kerge käsika, sest 4,5 oli selliseks kiirpüügiks ja käega söötmiseks natuke liiga pikk. Arvan et järgmise aasta eesmärk, 400 kala, polegi niiväga ületamatu. Ilmselt võistlusõngitsejad suudaksid seal ka 600+ kala välja võtta.

15.10 Rae järv Pärnumaal

  Angleri võistlustelt tuttavad Sindi mehed Urmas, Dimitri ja Margus on mulle sel aastal jutu käigus korduvalt maininud ühes kenast järvekesest Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all, mille nad see aasta alles avastasid ja kust nad kena latikat ja särge feedriga said. Eks ma olen korduvalt mõelnud nendega sinna järve äärde kaasa minna, kuid siiani on olnud palju muud tegemist ja palju muid kohti kus kalastada. Nüüd sügisel tekkis aga võimalus Pärnumaad külastada (küll esialgse plaaniga Toris õngitseda, kuid kahjuks oli jõgedes vesi liiga kõrge ja tegi õngitsemis praktiliselt võimatuks) ja Sindi mehed kutsusid mind kohe ka Rae järvele kalastama.

  Minek toimus pühapäeva varahommikul esimese valgusega, kuna sõit sinna kestis terve tunni. Järv ise, õigemini paisjärv, oli väga ilus käänulise kaldareljeefiga, ümberringi ilusad metsad. Kohas kus me parkisime oli kaldaäärne kenasti ära niidetud ja eemalt paistis korralik telkimise- puhkeala mis on üheks osaks sealsest matkarajast. Kui jägmisel korral rohkem aegaleidub siis teen järve ümbusega põhjalikumalt tutvust, seekord oli aga aega vähe.

  Kaua aega ümbruskoha imetlemiseks polnud, sest see aeg kui ma veel oma autot parkisin, paigaldas juba Urmas oma tooli püügikohta mis oli kenasti eelnevatel kordadel ära niidetud. Kahjuks minu koht oli ette valmistamata, nii et kiired ettevalmistused ja püügikoha puhastamine, ning püük võis alata. 

  Eelneva info põhjal käis feediga püük üsna kalda äärest ca. 15 meeti kauguselt kus kõva pinnas läks üles mudaseks pinnaseks. Kuna distants oli üsna lühike, siis ma otsustasin ise 8. meetrise käsiõnge kasuks millega kannatab kenasti 11-12 meeti pealt püüda ja mis seal oluliselt feedri distantsile alla ei jää. Arvasin et käsikas on külmade ilmade tõttu passiivseks muutunud kala püügiks parem valik ja vähemalt särje püügil annab ta ilmselt parema tulemuse.

  Eelmisel õhtul korjasin suure vihmaga kodu ümbert mitu kilo mulda kaasa, aga ettevalmistuste käigus avastasin et see muld ei kõlba mitte kusagile, üritasin teda kuidagi läbi sõela sõeluda kuid too muld oli liiga märg ja savine, sööda sisse kasutu. Kõik see mitu kilo lendas suure kaarega metsa poole. Mulla probleem oligi ilmselt tolle päeva kõige suurem probleem, kuna kala üle söömise vältimiseks oleks pidanud kasutama isegi kuni 60 % mulda. Nii et eks ma üritasin siis lihtsalt tagasihoidlikult sööta.
  Püügi alustades viskasin mõned pallid sööta platsile ja jäin esimesi võtte ootama. Pikalt ootama ei pidanud, kuid kuuldu põhjal aktiivsest kalast polnud juttugi. Võtud olid üsna harvad ja kala ei võtnud isuga, pigem nokkis õrnalt moka otsast. Muidugi peale üsna passiivset esimest tundi muutus kala natukene aktiivsemaks, kuid midagi väga head see päev loota ei olnud. Huvitav oli see et kala hakkas söödaplatsil end näitama hooti, keskmiselt tuli 4-5 särge jutti ja siis oli jälle vaikus. Viimasel kahel tunnil tilkus särgedele sekka ka üksikuid väikeseid latikalipse ja nii kestis see kalavõtt hooti kuni lõpuni välja. Kokku tuli sel päeval igati korralik 3,8 kg kala.

  Õngekala särg oli seal täitsa keskmise suurusega, ning too järv püügikohana on igati väärt koht, kus saab kenasti püüda nii õnge kui ka feedriga. Ka varustuse vedamise muret pole seal, sest auto saab parkida praktiliselt järve kaldale ca. 8 meetri kaugusele kaldast ja kaldad ise on puhtad. Igatahes on tegemist mõnusa kohaga kuhu võiks minna kasvõi kogu perega: püüaks kala, käiks matkarajal või niisama ilusa metsa all, teeks lõkkekohas grilli ja naudiks niisama ilusat loodust!

08.10 Räpina paisjärv

  Kuna kaks nädalat varem käisime Sanderiga Räpinas suurte rookate lootuses feederdamas aga jäime praktiliselt tühjade kätega. Seetõttu panime kõik lootused 2 nädalat hilisemale Räpina püügile. Sel aastal on loodus parajalt nihkes ja kõik kalade tegemised käivad arusaamatu kalendri järgi. Seetõttu lootsime et nüüdne kord läheb täkkesse, sest kala peab ju ometi kord talveks toituma hakkama..

  Peibutussöötadeks meil Sanderiga mõlemal puhtalt särje peale minek. sanderil Allvega söödad, minul siiani Räpinas toiminud Sensase retsept. Ka sai kaasa võetud casterit ja kehvema võtu puhuks motõlli. Kõikide eelduste kohaselt tõotas tulema kenakene särje kakkumine, isegi ilm oli super.

  Seevastu läks aga nagu eelmine kord.. Õnneks ma söötmisega enam teistkorda viga ei teinud ja panin püügi alguses sisse vaid paar suurt korvitäit, ka elusa hakkisin korralikult läbi et kalade võimaliku ülesöömist vältida. Algus tõotaski natuke parem olema. Kala oli küll pisem kui eelmisel korral, kuid seevastu natuke aktiivsem. Meele tegid heaks isegi Sanderi kaks roosärge. Kuid see oli ka kõik..
  Peale teist tundi toimus püügiplatsil aga muutus. Ilmusid kohale viidikad ja röövkalad...
Igatahes peale teist tundi hakkas Sanderi püügiplatsil sihuke möll pihta, nagu oleks haugi parv kohale ilmunud, praktiliselt iga 3-5 korvi langemise järgi käisid püügiplatsil suured sumakad ja viidikaid lendas kahte lehte laiali. Lisaks sellele algas ka meie ninade ees kaldas maimude peale kõvem röövkala terror. Kõige selle peale kadus Sanderil särje ja nurru võtt praktiliselt nulli lähedaseks. Minul algas aga viidikate jant ja kuna sügavust on püügikohas suhteliselt vähe, siis laskus viidikas sööda peale isegi kuni põhjani välja ja pm. iga korvi langemise peale sai konksusööt ära retsitud. Mul ei jäänudki muud üle kui lihtsalt see viidikate jama ära kannatada ja loota et viidikad jätavad midagigi konksu otsa alles. Huvitav aga viidikas rabas sööda laskumise pealt ära, kuid lasi lõpuks sööda, või selle mis söödast järgi, lõpuks lahti. Tänu sellele suutsin ma tabada viimastel tundidel veel päris mitu kala, nende seas ka ühe korraliku boonus latika.

Kokkuvõtteks oli, nagu sel aastal kombeks, üsna kummaline püügipäev. Mitte kordagi pole viidikas eelnevatel püügikordadel Räpinas tüli teinud, sel korral aga oli viidikas tõeline nuhtlus.
Aga siiski, kokku minul 4,2 kg kala, sealhulgas ka ilus boonus latikas. Sanderil kokku 2,8 kg, sealhulgas ilusad boonus rookad. Nii et väga nuriseda ei saa.