09.04 Pärnu jõgi, Tori

  Selle aasta esimene feederdamine Toris ja kuna on kevad ning jões vesi juba üsna soe. Täpsemalt veetase 89 cm ja vee temperatuur 5,5 C. Seetõttu ootasin toda püügiretke juba pikemat aega, olgugi et inimesed räägivad: "Toris pole kala!". Mina aga seda arvamust ei jaga ja püüan seda müüti ikka aeg-ajalt kummutada.
 
  Plaanisin seekord minna proovima kahe söödaga. Esimene sööt Browningu Mad Roach ja Gros Gardons, millele lisasin ka coprah melassi, ehk särg ca. 15 meetri distantsi pealt. Teiseks söödaks  Black Bream ning G5 melassiga latika jaoks ca. 35 meetri distantsi pealt.
   Latika jaoks heitsin ca. 12-14 suurt korvitäit, lisaks peibutussöödale tükeldasin korvi sisse ka ussi. Mõtlesin et proovin kaugemat latika söödaplatsi siis kui särje platsil kala võtt ära vajub.
  Särje platsile aga 4 suurt korvi, kus peibutussööda sisse läks ka hakitud pinky.

  Püük hakkas koheselt üsna aktiivse särje ja nurru võtuga, kuid kala võttis nokkides, nii et esines palju tühi haakimisi. Ei aidanud sel puhul ka lipsu pikkuse muutmine ega ka konksu otsas tõukude vähendamine.
  Huvitav oli see et minu püügikaaslastel, Sindikatel Urmasel ja Margusel vajus võtt teisel tunnil vaiksemaks, kuid minul suurt võtu langust ei tulnudki.
  Seetõttu panin, olenemata võtust, lihtsalt peale 2,5 tundi lähema distantsi ridva käest ja otsustasin proovida latika platsi pealt ( kuhu ma veel paar korda püügi käigus beibutussööta juurde visanud olin).
Kuid teise platsi pealt proovides tekkis juba esimeste minutitega tunne nagu ei oleks püügiplatsi vahetanudki, särg ja nurg võtsid ka seal vaheldumisi ja peale poolt tundi proovimist ma lihtsalt loobusin, sest latikast polnud märkugi (ilmselt kuu aega liiga vara), tolle kala olemasolul poleks ka särg ja nurg püügiplatsil peremehitsenud.
  Viimased kaks tundi jätkus vahelduva eduga särje ja nurru ralli. Viimasel tunnil esines juba ka suuremat vobla möödus särge. Lisaks särgedele ja nurgudele sain särjeplatsilt veel ka kaks latikalipsu. Ja püügikaaslased said veel ka paar turba, ahvenat ja ka teibi.

Kokkuvõtteks vaatamata külmale ilmale igati mõnus püügpäev, palju sportkala ja lisaks veel mõned kenad voblamöödus tegelased ning kenad väikesed latikad.
  Latikas on nimelt kala mida ma paljudel püügikordadel Toris näinud ei olegi. Kuid loodetavasti saan tulevikus sellele kalale ka Toris rohkem tähelepanu pöörata. Ehk siis vaja suvel tihedamalt kahe sööda ja -püügiplatsiga püüki teha, jättes põhikalaks särje. Pärast tugevamat latika püügikoha sissesöötmist võib olla suurem tõenäolsus et see kala ilmub juba 3.-4. püügitunnil ka platsile. Senikaua saab aga muretult särjepüügile keskenduda, aeg-ajalt latikaplatsi söötes ja proovides.

 Tulemuseks Urmasel 2,7 kg, Margusel 2,9 kg ja minult 5,1 kg kala.

02.04 Lodjakoda, Emajõgi

  Kuna möödunud nädalavahetuse feederdamine oli minu jaoks täielik põrumine. Täpsemalt minul 1,2 kg kala ja kõrval Denissil üle 5 kg kala. Ometi sööt ja tingimused olid praktiliselt samad kui paar nädalat varem mil Lodjakas 7 kg ilusat kala andis, isegi püügi koht ja kaugus olid täpselt samad.
  Seetõttu ma seda asja niimoodi ei jätnud ja nõudsin kordustrenni.
Kordustrenni ajal olid tingimused eelnevale nädalavahetusele suhteliselt sarnased, ehk veetase 137 cm ja vee temp. 2,8 C.
  Peibutussööt järjekordselt G5 ja Gros Gardons, ning melass.
Püügist lühidelt: Esimesed 3 tundi tilkus särge ja nurgu vahelduva eduga , tuli ka 3 latikat. Kuid viimased 2 tundi valitses praktiliselt vaikus, vaid mõned üksikud võtud. Nii ka minu kõrval püüdnud Angleri meestel, esimesed tunnid midagi tilkus ja hiljem pm. vaikus.
  Viimasel tunnil katsetasin suurema söödakogusega, nii et tükeldasin kogu mu elusa sööda sisse ja heitsin mitu suurt korvi platsile. Peale mida sain veel ühe kontakti latikaga, kuid see pääses söödaplatsi peal lahti ja viimaseks võtuks too ka jäi.

  Ei oska suurt midagi süüdistada, kuna G5 koos Gros Gardonsiga on end jahedas vees üpris hästi tõestanud. Ka elusaga ei pingutanud seekord üle. Arvan et tegu võib olla lihtsalt püügipaiga iseärasusega, sest ka mul kõrval Angleri meestel lakkas võtt praktiliselt samal ajal. Ometi aga ca. 100 meetrit eemal teisel Angleri mehel võtt ei lakanud, vähest nurgu tilkus tal igal tunnil ja seda lõpuni välja, lisaks veel mõned kenad latikad.

Ahjaa, 25. märtsil kasutasin lodjakojas pealiiniks 0,24 mm tamiili, kuna soovisin proovida nn. rasketehnikaga püüki, sel juhul pidas põhjas 100 grammine korv. Kuid 02. aprillil kasutasin pealiiniks 0,20 tamiili ja siis pidas põhjas 60 grammine korv. Olgugi et vahepeal läks vesi 7 cm alla, on see 40 grammine korvi vahe päris märkimisväärne.

Kogukaal siiski kena 6,66 kg kala.