Minujaoks oli veel tähtis kevadist Lodjakoja Karika tulemust parandada, sest kevadel saadud 13 punkti rikkusid minu seisu edetabelis päris korralikult. Aga et tulemust parandada ja et mind juba aastaid vaevanud kehvad tulemused Lodjakojas murtud saaks, tuli EM-iks korralikult trenni teha ja senised Emajõe taktikad kõik uuesti läbi mõelda.
Kuna viimasel ajal on Tartu feederdajate seltskonda tekkinud uusi inimesi kes asja vastu huvi tunnevad, siis aga loomulikult kaasasime ka uued feederdajad trennidesse. Meie seltskonnaga on suvel liitunud alles feederdamisega tutvust tegev Alan Priidel, juba mitmel võistlusel osalenud ja lootustandvaid tulemusi näidanud noor feederdaja Mikk Rohtla ja ka teine noor lootustandev feederdaja Sander Tassa. Paar trenni tegid kaasa ka Jaan Grents, Marko Avsjukevits ja Rauno Suurmäe.
Igatahes selliste suurema pundiga tehtud trennidega jäin ma väga rahule, tulemused olid loomulikult hoopis teised kui üksinda püüdes. Kala hajus püüdjate vahel ära ja hea tulemuse nimel tuli ikka vaeva näha. Kindlasti aitasid need ühised trennid positiivselt kaasa ka uuematele liikmetele keda sai trenni käigus jooksvalt juhendatud.
Kokku toimus me pundil 4 trenni, milles ühe ehk 19. augusti trenni tegime võimalikult võistluse moodi: loositud kohtade, kindla alguse ja lõpu kellaaja ning sümboolse osavõtu maksega.
Trennidest oli kindlasti kasu et arendada kiirust ja liigutuste sujuvust. Kuid kõige tähtsam, me suutsime ära tabada trennide jooksul kehva latika seisu Lodjakojas. Huvitav oli see et iga trenniga läks latika osakaal saagis järjest väiksemaks. Seetõttu otsustasimegi minna võistlusel puhtalt nurru peale, teha kiirpüüki ja noppida üksikud boonused mis nurru püügi käigus tulla võisid. Nurg oli trennide ajal keskmiselt päris heas suuruses ja korraliku tööd tehes oli võimalik püüda üle 2 kg nurgu tunnis mis annaks võistlustel juba esikolmiku väärilise tulemuse.
Võistlusest endast ka lühidalt.
Nagu ennem võistlust eeldasime, nii oligi, latikat pigem harvad boonused ja põhi kala nurg. Kuid ootuspäraseid 10 kg saake võistlusel ei tulnudki. Parimad saagid olid esimesel päeval 6-7 kg ja teisel päeval sama. Vaid üks 8 kg saak tuli teisel päeval. Tea kas see oli siis ilmamuutusest või millesti muust, igatahes oli kala tunduvalt passiivsem kui trennide ajal ja nurg keskmisest väiksemapoolsem.
Mõlemal päeval mängis ka loosiõnn tugevat rolli, kuna ääresektorid töötasid paraku kõige paremini, mistõttu pidid keskmistes sektorites mehed kaalu nimel tunduvalt rohkem vaeva nägema.
Õnneks meil Deissiga vedas loosimisel mõlemal päeval ja saime tsooni äärde nii ülesvoolu kui ka allavoolu ja tänu sellele saime nurgu noppida teistest kauem, õnneks ka Tubertini sööt toimis.
Esimesel päeval olin mina oma tsoonis Yuri kõrval teine ja Denis Germani kõrval kolmas. Teisel päeval istusime praktiliselt sama seltskonnaga vastupidi võistlustrassi teises servas ja paraku teisel päeval tuli mul mitmele mehele alla jääda ja teisel päeval olin ma oma tsoonis neljas. Denis stabiilselt jälle kolmas.
Kui mõelda nüüd sellele et mida oleks saanud mõlemal päeval muuta või teisiti teha. Esimesel päeval läksid viimased kaks tundi raisku üsna passivse püügi peale samas kui kõrval suutis Yuri praktiliselt püügi lõpuni nurgu kakkuda. Ilmselt oleks ma suutnud tulemust parandada, kasutades mõlemal püügikaugusel tamiiliõnge, paraku oli mul ühele kaugusele seatud nööriõng ja tänu nööriga püüdmise ebakindlusele suutsin esimesel päeval palju valehaakimisi teha ning kala kaotada.
Teisel päeval oli minu jaoks kõige suurem probleem risune põhi, üritasin küll leida ühe risu vaba püügiplatsi ja ka leidsin, kuid ei tabanud põhja loodides ära et risuvaba püügiplatsi ees on palju vana taimestiku kuhu kena kogus kala püügi ajal kinni takerdus ja minema pääses.
Kokkuvõtteks olen siiski võistlusega rahul, kaalu pooles oli see minu seni parim Lodjakoja võistlus ja kui mõned puudujäägid likvideerida siis võib asjaga rahule jääda.
Tulemuseks minul individuaalne 5.koht ja Denissil individuaalne 6.koht ja meeskondlikult 2.koht, kaotades esikoha meeskonnale sama punktiskooriga vaid tänu kaalule, vastasvõistkonnal oli kogukaal suurem. Oleks mina või Denis suutnud ühe punkti vähem teenida, siis oleks me ka esimesed olnud. Aga eks järgmistel aastatel kah võimalus tulemust parandada.
Seevastu üldkokkuvõttes suutsin tänu keerulisele võistlusele tõusta Feederdajate reitingus Denissi järgi kolmandale kohale, mis on väga kõva tulemus, kui arvestada seda et minu esialgne plaan oli jõuda vähemalt 10. parima sekka.