27.05 Räpina paisjärv

  27.05 tegime Sanderiga selle aasta esimese püügi Räpina paisjärvel ja tavapärase särjeralli asemel üritasin ma seekord keskenduda hoopis latika peale, kuna eelmistel püükidel sattus tihtipeale särgede sekka paar latikat kaaluga 200g - 1+kg. Väidetavalt olla seal isegi üle 2. kg latikaid kuid nagu enamikes veekogudes, siis parema saagi puhul on vajalik eelnev söötmine. Söödaks valisingi seekord puhtalt latika sööda ja elusaks rohkel ussi, casterit ja tõuku.
  Ennem püüki ca. 10 suuremat korvi sisse söötmiseks paar korvi ka koos hakitud ussi ja casteriga ja natuke keemiat et magusa lõhnga kala kaugemalt kohale meelitada.
  Nagu suurema söötmise puhul arvata võis, siis aktiivset püügi algust minul ei tulnud, ussiga alustades oli esimesed pool tundi pm. täielik vaikus. Seevastu Sanderil algas püük aktiivsemalt, aga ta lähenes püügile ka teistmoodi kui mina. Tema valis peibutussöödaks särje poolse universaalse mixi ja konksul kasutas vaid tõuku ja casterit, söötmisel heitis püügikohale vaid mõned korvitäied sööta ja keemiaga püüki ei alustanudki. Muidugi tal ei hakanud kala ketti tulema, sest tundub et hooaja välisel ajal on kala seal paisjärves üsna hajali ja sööda peale tuleb kohale pigem tilkudes, nii et algus on alati olnud pigem vaiksem.
  Peale poolt tundi nullitamist otsustasin ka mina minna üle tõugu ja casteri peale ja see mõte tasus end kiirelt ära, kuna eelnevad pool tundi surnud püügiplats paistis konksusööda vahetuse peale üsna kiirelt ellu ärkavat. Nii et üsna peatselt hakkas ka mul vaikselt kala tilkuma, enamasti üsna kena suurusega särg, vahest harva tilkus ka nurgu. Teisel tunnil tuli mul ka paar latikapoega, mispeale ma söötsin veel rohkem elusat ja keemiat alla, lootes et see toob viimastel tundidel latikapoegadele lisa ja ehk trehvab ka mõnda suuremat latikat. Kuid 3-4. tund tundus et söötsin ilmselt püügikoha aga korralikult üle ja võibolla vähese voolu tõttu oli ka keemia pigem heidutav, kuna 3-4. tund muutus kala palju vaiksemaks. Viimasel tunnil aga toimus püügiplatsil muutus, ilmselt vaikne lõuna aeg hakkas kaladel läbi saama ja kala hakkas jälle toituma, igatahes ma sain viimasel tunnil jälle paar väikest latikat ja mitu kobedat särge. Sanderi söödaplatsil tõmbas eelviimasel tunnil praktiliselt täitsa vaikseks, nii et tundaega istus ta pm. niisama kuid siis otsustas ta huvipärast laenata minu käest ussi ja ussiga püüdma asudes oli tal üsna pea juba esimene väikene latikas käes, viimasel tunnil sai ta veel mitu väiksemat latikat ja ka ühe korralikuma  1kg+ latika mis paraku pildistamise ajal tagasi vette kukkus.

  Huvitav oligi see viimase tunni latika ilmumine püügiplatsidele just seetõtu et mina söötsin latika saamise eesmärgil korralikult ja püüdsin terve püügi vältel suure korviga, uhasin elusat alla ja keemiat, kuid seevastu Sander püüdis tagasihoidlikumalt ja universaalselt pigem särjele mõeldes, ometi ilmus Sanderi püügiplatsile suurem latikat ja paistis et tal oli seal terve latikaparv all kuna muu kala tõrjuti tal püügiplatsilt välja. Tea kas see oli minu liigsest keemitamisest ja söötmisest, kuid latikas paistis eelistavat tol päeval just tagasihoidlikumat söödaplatsi.
  Räpina paisjärvel tundub latikas olevat üsna tavapäraselt viimase tunni kala, ehk siis ilmub kohale tavaliselt alles ca. 4 tundi peale püügi algust. Kuuldavasti ilmud suurem latikas püügiplatsile seal pigem öösiti, nii et võibolla järgmise püügi teeme Räpinas hoopis midagi teistsugust.

Vaatamata tavapärasele nihu läinud plaanile jäime mõlemad Sanderiga püügiga rahule, mõlemad saime hooaja välise aja kohta täitsa arvestatava saagi, minul oli kala kokku 4,1 kg ja Sanderil u. sama palju kui arvestada tema saagi hulka see pildistamise käigus vette pillatud latikas. Püük ise oli ka parajalt meeleolukas. Minul lendas esmakordselt tuvi heite ajal pealiini pooleks ja samamoodi esmakordselt segas me püüki üsna arvestatava suurusega ujuvsaar mis triivis täpselt üle me püügiplatside ja tõmbas kaladel suu lukku. Lisaks sellele kõigele ootas mind kodus lahendamist üks korralik lipsupinali sasipusa.

19.-20.05, EMV 2018 2. Etapp, Vobler Cup, S.-Emajõgi, Lodjakoda

13.05 Treening Lodjakojas.

  Viimasel nädalavahetusel ennem võistlust kasutasime EFK meestega võimalust ja tegime koos ühe trenni ja just trassi B tsoonis kus üldjuhul kaalud kehvemad, et treening oleks meile raskem.

Kokku püüdis meil reas alt üles liikudes 5 meest, alustades Alan, mina, Denis, Rauno ja Väike Mikk. Kuna meist ca. 20 meetrit alla voolu püüdsid juba varasemast Angleri mehed ja kuna nad kiskusid kõvasti latikat, sama tegid hommikul ka tonkamehed, siis oli pilt juba ennem trenni üsna selge. Latika parved olid see päev Lodjakojas liikvel ja püük tõotab tulla üsna üheülbaline. Seetõttu ma trenni väga süvitsi lahti kirjutama ei hakkagi. 

  Praktiliselt üsna alguses hakkas latika lootuses keemitamine pihta. Esimene tund tilkus ka vaikselt nurgu, kuid järgnevad tunnid tõmbas see kõva söötmine ja keemitamine ka nurrul suu lukku. Jäid vaid üksikud latikad, mida vaikselt meil kõigil EFK meestel trenni käigus tilkus, mõnel vähem mõnel rohkem. Alan paistis altvoolu eelisega vahepeal latika üsna hästi käima saavat, minul seevastu oli latikaga kuni lõpuni nigelamad lood. Samas veel nigelamad olid latikaga lood Denissil kes esimestel tundidel praktiliselt nullitas, kuid kõva keemitamisega püügi lõpus korralikult latika käima sai. Raunol oli nagu minulgi, pigem nigelam kuid vaikselt midagi tilkus ja lõpus V. Mikk kakkus üsna hea tempoga latikat, ilmselt tal olekski püügi lõpus kõige suurem tulemus olnud, kuid tal oli kaldarant pikalt rohune ja üsna mitu latikat pääses tal kalda ääres rohtu minema.

Tulemused siis altvoolu: Alan 11,9 kg, mina 7,9 kg, Denis 12,3 kg, Rauno 8,1kg ja lõpus Mikk 11 kg

  Ei tea kas asi siis selles et ma ei oska keemitada või selles et ma Alaniga sama distantsi pealt püüdsin, igatahes tundus et Alan suutis enamus kaladest ära blokkida ja sealt läbi tulid vaid üksikud kalad.

19.-20.05 EMV 2. Etapp

  Esimese võistluspäev: hommikuks oli üsna selge et latikas on ikka veel Lodjakojas, kuigi teda olevat reedesel treeningul vähem saadud kui viimasel nv-l EFK ühistrenni ajal, aga siiski latikat saadi ja samas nurg oli jätkuvalt üsna passiivne. Ja kuna aastad on näidanud et võistluse ajal tõmbab nurg Lodjakojas krampi ja tolle kala käima saamine on üsna raske, siis selge see et rõhk tuleb panna vaid latika püügi peale. Esialgne plaan oli kasutada mõlemal päeval Tubertini Matrix Blacki ja Allvega Super Breami, mis eelmisel aastal töötasid üsna hästi. Püügi ajal kasutada rohkelt tükeldatud ussi ja keemiat, ning jääda lootma et sektorite loosimisega saan nn. vaba sektori kus konkurents tugevate näol puudub, sest olgem ausad, Angleri tugevaimad oma 10. aastase püügistaažiga Emajõel on veel EFK meestest latika püügis peajagu üle.

  Loosimisega aga läks nii nagu alati, sektor iseenesest üsna hea ehk A7, truubist kaks kohta üles voolu. Kuid nn. vabast sektorist polnud juttugi, minust allavoolu võttis koha järjekordselt sisse Juri Fjodorov kellega ma olen pidanud peaaegu kõik viimased Lodjakoja võistlused kõrvuti võistlema. Kuna tegemist on tugeva latika püüdjaga siis ma erilist edu sellele päevale ei näinud. Minust üles voolu ülejärgmine mees oli aga German Sayapin, nii et esimene võistluspäev tõotas tulla korralik koosa.

Püügist lühidalt. Kuna mul suurt lootust polnud siis alustasin kohe tugeva söötmisega, tükeldasin ka tugevalt ussi alla mis paistis hetkel latikale kõige rohkem meelepärane olevat. Püüki alustasin küll ussiga püüdes, kuid peale veerand tundi nullitamist otsustasin minna üle tõugu peale, et võtta see vähene nurg mis veel võistluse ajal toitus. Nurgu aga tilkus üsna vähe, seega otsustasin jätkata tõuguga kuni mu ümber mõnel püüdjal esimene latikas tuleb ja siis uuesti ussi või ussi-tõugu kombo peale üle minna. Teine tund läksin ussi peale üle ja sain paar latikat, kuid kuna kõvad püüdjad kõik ümber siis polnud lootustki kala ketti käima saada. Kuna midagi kaotada polnud siis püügi teises pooles otsustasin, et panen rohkem rõhku keemitamise peale. Trenni ajal tundus see ogar keemitamine isegi töötavat. Kuid suurt tolku sest keemiast ma võistluse ajal ei näinud, ikka tilkus 1-2 latikat tunnis. Kõrval jätkas aga ka Juri oma latika taktikaga ja sai võistluse teises pooles üsna mitu latikat, aga kuna tal oli nn. allavoolu eelis siis ta sai latika paremini tööle, kuid ta kaotas võistluse teises pooles kala välja tuues paar ilusat latikat. 

  Viimase tunni päästis otsus tuua püügi distants paar meetrit kaldale lähemale, sest minu vana püügiplats tundus olevad praktiliselt surnud. See paar meetrit distantsi muutust andis aga viimase poole tunniga 4 latikat ja päästis mind kõige hullemast. 

 Kaalumiselt selgus et see 4 latikat lükkas ka mind Fjodorovist mööda, Fjodorovil oli kaal 6270 g ja minul kaal 7525 g millega ma olin oma tsoonis 4. tulemusega. Seevastu aga minust kaks kohta ülesvoolu püüdnud Sayapinil kaalu 11910 g, nii et mees suutis oma kogemused mängu panna ja selle üsna passiivse latika käima saada.

  Minu meeskonnakaaslasel Denissil aga nii hästi, ta sattus loosimisega taha otsa üsna surnud sektorisse ja vaevles terve esimese päeva vähese kalaga. Vaid tema kõrval Morozovil õnnestus tabada mõned ilusad latikad, teistel Denissi ümber vaid üksikud boonused. Denissil esimesel päeval kaalu 2965 g ja oma tsooni 10. koht. Kõrval Morozovil 6820 g ja tsooni teine tulemus.

Teine võistluspäev: Hommikul otsustasin teha söödas väikese muutuse ehk eelmise päeva Matrixi 2kg ja Super Breami 1 kg retseptis suurendada Super Breami osakaalu 1:1 suhtele. Kõik muu jätsin söödas, elusas ja taktikas samaks.

  Sektorite loosimisega järjekordselt vana rada pidi. seekord sektor 8 ehk ühe sektori võrra eelmisest päevast ülesvoolu. Ja minu kõrvale tuli minu vana koha peale loomulikult Juri meeskonna kaaslane, sammuti vana latika proff Krahman.
  Teisel päeval oli kalaga aga veel kehvem , nurg praktiliselt olematu ja latikaga kehva, hea kui said ühe latika tunnis, seega teisest päevast suurt midagi rääkida ei ole. Teisel päeval proovisin erinevaid distantse, proovisin nii keemiaga kui ka ilma, proovisin ussiga ja ka tõuguga, aga ikka tilkus pm. 1 latikas tunnis ja 5. tunni peale vaid mõned nurrud. Seekord suutis aga Krahman natukene paremini latika käima saada ja sai püügi lõpus 3-4 latikat, mina seevastu viimased 1,5 tundi nullitasid. Kala lihtsalt ei võtnud. Teisel päeval minul kaalu 4945 g ja jälle tsooni 4. tulemus, kõrval Krahmanil aga tänu lõpu latikatele kaalu 5955 g ja tsooni teine tulemus.
  Minu meeskonnakaaslasel Denissil läks teine päev seevastu aga paremini, kaalu tal teisel päeval 7880 g aga kuna teisel päeval oli B tsoon tunduvalt latikarikkam siis tolle kaaluga oli ta oma tsoonis alles neljas. B tsooni meeste esikolmikul kõigil üle 10 kg kala ja Juri Fjodorovil üldse Lodjakoja trassi rekord, uskumatud 22310 g

Kokkuvõttes minule individuaalselt 6. koht millega ma olen vägagi rahul, kuna latika püük pole veel võistlustel minu kõige tugevam külg, arenemisruumi on veel palju. Ja kuna mõlemal päeval pidin ma püüdma kõrvuti eesti top feederdajatega, siis seda enam olen ma 6. kohaga rahul. Meeskondlikult saime küll kokku 22 punkti aga kuna paljudel meeskondadel oli ühel või teisel päeval põrumisi, siis kokkuvõtteks suutsime ikkagi meeskondlikult 3. kohale rebida.
  Eks iga võistlus õpime midagi, sellel võistlusel pean ma üheks olulisimaks asjaks distantsi valikut kaasvõistlejate suhtes, eriti juhul kui allavoolu püüab kõrval mõni tugev konkurent. Eriti just jõgedes tuleks vältida võistlusel allavoolu püüdjaga sama distantsi, mida suurem distantsi erinevus allavoolu püüdjaga, seda parem. Tugev püüdja blokeerib lihtsalt enamuse kalast ära ja minu platsile jõuab vaid see mis käib alumise püüdja platsilt läbi. Isegi paar meetrit distantsi erinevust võib juba muuta tulemust. Kui nüüd analüüsida põhjalikumalt eelmiseid võistlusi siis distantsi reeglit olen ma rikkunud üsna tihti, näiteks selle aasta esimene etapp Pärnus kui me püüdsime Germaniga kõrvuti sama distantsi pealt, ilmselt paar meetrit distantsi erinevust oleks tulemust muutnud natukenegi minu kasuks.
  Meelde tuleks jätta ka igavene tõde Lodjakoja kohta, esimene päev üldjuhul alati A tsoon parim, teisel päeval aga B tsoon.