Emajõgi, Lodjakoda 16.06.2014

  Kui välja arvata laupäevane ebaõnnestunud käik Maksimiga Vorbusele ( terve püügiaja vältel puhus tugev tuul ja jõe põhi oli püügialas väga risune). Siis täna üle pika aja tagant jälle korralikum feedripüük,  aga pikem paus andis ka kohati tunda,  sest oskused olid kergelt roostes.
  Ja tänane päev oli nagunii selline "poolpidune", kuna püügi vahelt tuli aidata sugulasel õngi valmis sättida ja püüki tutvustada.
  Püügiaeg 06:00 - 11:00.
Tulemuseks 6 latikat ja 3 säinast, lisaks väiksemat särge-nurgu. Võtt oli kehvemapoolne. Loodetavasti saab homme ja ülehomme veidi söötasid timmida ja püügitehnikat lihvida. Sel korral proovisin esimest korda põhisööda hulgas MVDE tiiva all loodud JVS Brasemit ja esimesel püügil ei oska veel suurt midagi arvata, järgnevatel päevadel vaja sipa lisandeid muuta, kuid paremaks arusaamiseks  oleks vaja teiste feedrimeestega kõrvuti püüda.
  Paar latikat pääses ka minema, samuti üks "koll". Sidusin sugulasele parasjagu rakendusi, kui nägin silmanurgast et õng läheb.. Jooksin õnge juurde, kiire haakimine ja kinni.., kuid see kivi hakkas vaikselt allavoolu liikuma.. Mõistes et kala kaldapoole ei tule ja et tuleb ise kallastpidi allapoole kalale järgi liikuda, otsustasin ähmiga kahva kaasa haarata.. Tulemuseks äkiline pinge tamiilis ja seetõttu järgi andnud lips (ilmselt oli 0,14mm lips peale kolme tunnist püüki ka juba kergelt väsinud).
  Tagantjärgi tarkused, aga siiski oleks võinud lasta kalal rahus allavoolu minna ja ta kerge pingega diagonaalis kalda juurde tuua. Sugulane oleks ehk samal ajal kahva järgi toonud, kuid paraku ma võitluses kalaga kõrvalist abi väga ei armasta. Igasugused abistajad kipuvad tihtipeale abi asemel rohkem tüli tekitama ja ka kalale peab jääma võimalus võitluses peale jääda. Seekord siis võitis kala, ehk järgmine kord.

Algaja saab feedripüügiga alustades ka ilma erivarustuseta edukalt hakkama.

  

31.5 ja 01.06 2014

Laupäeval käisime jälle Svullryas plaaniga kena haugi ja forelli saada. Kuid paraku sellel päeval kalal suu lahti polnud. Seekord liikusime jõgepidi alla sealt kus eelmisel nädalavahetusel lõpetasime, Martin alustas astangutest ja mina ühe puidusilla kõrvalt. Seekordne jõelõik mulle ei istunud, pikad ühtlased kärestikulised lõigud. Tagasivoolu kohti ja suuri kive, kus kala puhata saaks, praktiliselt polnud. Nii et minu kui algaja jaoks häid kalakohti ei leidunud. Jõgi läbis ka kahte järve, kuid need järved olid väga madalad ja sammuti haugile varjevõimalust pakkuvate kivideta/ rohupuhmasteta. Kogu jõelõigu jooksul sain 3 haugi, kõik alla kilo poisid. Ennem lõppu üks forelli moodi rabamine kah kärestikust, kuid rohkem keegi minu lantide vastu huvi ei tundnud.
  Martinil seevastu läks paremini. Kohale jõudes käis ta "igakordsed" kohad läbi ja esimese silla taga, kus eelmine nädal üks seitsmesajane hauginolk tuli, näitas end seekord silma järgi u. 500 - 600 grammine forell, toksas kalda ees kokku neli korda lanti ja ja põgenes igal korral ühe uppunud palgi alla tagasi, paraku tema tutiga landil on pea olematud konksud ja seetõttu kala otsa ei jäänud. Hiljem teise silla juures pudenes juba suurem forell sama landi otsast ära. Martini saagiks jäi seekord kolm haugi, silma järgi u. 3,5 2 ja 1,5 kg, ning üks ahven. Viimast haugi kaldale tuues suutis ta aga ka oma spinningu ritva ära lõhkuda.

  Pühapäeva lõunal sõit Rootsi uute spinnade järgi, et asendada Martini vana ja leida minule kah Norras püüdmiseks oma spinning (kaua ikka laenatud vana teleskoop malakaga vehkida).
  Pühapäeva õhtul retk Glomma äärde veeseisu vaatama ja uusi spinninguid testima. Vesi oli jões nädalaga üle kahe meetri langenud ja kärestikul kannatas juba püüda, kuigi Martini sõnul peaks vesi veel meetri võrra langema. Tulemustest niipalju et mina jäin kalata ja Martinil üks kilone haug ja pea poole kilone ahven.
 
  Esmaspäeval ei andnud mul eelmise päeva kalata jäämine rahu ja tegin õhtul päikeseloojangu ajal kiire käigu kohaliku oja mõõtu jõekese äärde. Õnge sain igatahes ristitud, tulemuseks 1 u. kilone haug ja 5 ahvenat. Kusjuures üht ahvenat välja kerides haaras toda kala silma järgi u. paari kilone haug ja pani siduri kärina saatel vastas kaldasse, peale mõningast madistamist lasi ahvena (või õigemini selle mis tollest ahvenast järgi jäi) lahti. Uue spinnaga olen igatahes rahul, sammuti ka pihutäie uute Savageri lantidega.

Svullrya jõe äärne on tarastatud huntide liikumise pärast elektrikarjusega.