Emajõgi, Lodjakoda 16.06.2014

  Kui välja arvata laupäevane ebaõnnestunud käik Maksimiga Vorbusele ( terve püügiaja vältel puhus tugev tuul ja jõe põhi oli püügialas väga risune). Siis täna üle pika aja tagant jälle korralikum feedripüük,  aga pikem paus andis ka kohati tunda,  sest oskused olid kergelt roostes.
  Ja tänane päev oli nagunii selline "poolpidune", kuna püügi vahelt tuli aidata sugulasel õngi valmis sättida ja püüki tutvustada.
  Püügiaeg 06:00 - 11:00.
Tulemuseks 6 latikat ja 3 säinast, lisaks väiksemat särge-nurgu. Võtt oli kehvemapoolne. Loodetavasti saab homme ja ülehomme veidi söötasid timmida ja püügitehnikat lihvida. Sel korral proovisin esimest korda põhisööda hulgas MVDE tiiva all loodud JVS Brasemit ja esimesel püügil ei oska veel suurt midagi arvata, järgnevatel päevadel vaja sipa lisandeid muuta, kuid paremaks arusaamiseks  oleks vaja teiste feedrimeestega kõrvuti püüda.
  Paar latikat pääses ka minema, samuti üks "koll". Sidusin sugulasele parasjagu rakendusi, kui nägin silmanurgast et õng läheb.. Jooksin õnge juurde, kiire haakimine ja kinni.., kuid see kivi hakkas vaikselt allavoolu liikuma.. Mõistes et kala kaldapoole ei tule ja et tuleb ise kallastpidi allapoole kalale järgi liikuda, otsustasin ähmiga kahva kaasa haarata.. Tulemuseks äkiline pinge tamiilis ja seetõttu järgi andnud lips (ilmselt oli 0,14mm lips peale kolme tunnist püüki ka juba kergelt väsinud).
  Tagantjärgi tarkused, aga siiski oleks võinud lasta kalal rahus allavoolu minna ja ta kerge pingega diagonaalis kalda juurde tuua. Sugulane oleks ehk samal ajal kahva järgi toonud, kuid paraku ma võitluses kalaga kõrvalist abi väga ei armasta. Igasugused abistajad kipuvad tihtipeale abi asemel rohkem tüli tekitama ja ka kalale peab jääma võimalus võitluses peale jääda. Seekord siis võitis kala, ehk järgmine kord.

Algaja saab feedripüügiga alustades ka ilma erivarustuseta edukalt hakkama.