22.11 Räpina paisjärv

  Õnneks andis varajane talv korraks järgi ja pakkus võimaluse viimast korda sel hooajal feederdamas käia. Püügikohaks valisin ühe selle hooaja lemmik paiga, ehk siis Räpina paisjärve. Lootusest et lume sula veed ei mõjuta paisjärves veetaset nii tugevalt kui jõgedes, kuid soliidne läbivool on järve jääkattest juba vabastanud. Lootused pidasid igatahes paika, järv jäävaba ja vee kõrgus paras et mugavalt kala püüda.
  Kuna suvel ja sügisel kostitas too järv mind kenade särje ja roosärje saakidega seetõttu valisin ka peibutussööda kergelt julgema ja särjepõhise. Kuid mida täna feederdades ei tulnud, oli just nimelt särg!? Tagant järgi arvan et suuremad särjemassid on liikunud talveks pigem rohkem Võhandu jõe suudmesse või jõkke, kus leidub rikkalikumalt süüa.
  Seevastu oli tänane püügikala nurg (keda suvel tabasin vast 5-10 kala püügipäeva kohta).
Ja nagu ikka, siis pidasid ka täna paika põhilised kuldreeglid. Talvisel aastaajal on nurg üsna passiivne (muidugi esineb ka erandeid, näit.. suured nurruparved varakevadisel Pärnu jõel, kus suur konkurents nõuab aktiivsus ja agressiivsust), erineval särjest langeb nurru ja latika aktiivsus talvisel ajal ikka märgatavalt ja see annab üsna tugevalt tunda just feedripüügil. Ja miks just feedripüügil? Seetõttu et min. 50 cm lipsu pikkuse juures lihtsalt ei märka selle kala võtte, nii ka täna kui 25 % saadud kaladest tabasin märgatava võtu tõttu, 75 % kaladest aga kontroll haakimisega. Just seetõttu et nurru populatsioon on selles järves üsna väike ja konksusöödale puudus konkurents, nurg leidis sööda ülesse ja jäi kohapeale "leiba luusse laskma".  Ilmselt oleks täna tunduvalt efektiivsem olnud püüda waggleriga, nii et sööt asetseks põhja kohal. Tänu tunduvalt lühemale lipsule oleks vast ka võtte märksa rohkem tabanud.. njah, aga waggler on juba hoopis teine teema..

Sellegipooles täna kokku 2,5 kg kala, mis on vaatamata kehvale võtule küllalt hea tulemus ja kena punkt siiani kõige saagirikkamale hooajale.