17.06 - 18.06 Angler Karikasarja 3. Etapp

Selleks aastaks jälle natuke lühem versioon Angleri karikasarjast läbi, tavapärase nelja asemel toimus kõigest kolm etappi. Kui esimesel etapil läks õnneks ja sain järjekordselt esikoha siis teine etapp toimus Lodjakojas. Teisest etapist ma pikemat sissekannet sedakorda ei tee kuna too võistlus mul ebaõnnestus, ehk esimesel päeval 7 punkti ja teisel päeval 6 punkti mis andis lõppkokkuvõtteks 23. mehe seas 12. koha.

  Kokkuvõtteks tuleb tõdeda et ma ei ole veel Lodjakojas kolme aasta jooksul enda jaoks püüki käima saanud, loodetavasti tuleb see ajapikku. Eks üksinda püüdes oskab igaüks häid tulemusi näidata, kuid võistlusolukorras teiste võistlejate üle püüdmine on juba tunduvalt keerulisem. Vastukaaluks minu kolmele võistlus aastale on nii mõnigi Angleri mees võistelnud Lodjakojas juba pea 10 aastat.
  Eks ma pean Emajõega seotud võistlusalase teooria enese jaoks uuesti läbi töötama ja söödaretseptid ning lisandid ümber planeerima.

17.06 - 18.06 Angleri Karikasarja 3. etapp, Kasari.

  Viimast etappi Kasari jõel ootasin ma pikka aega, kuna eelmisel aastal seal esmakordselt püüdes avastasin eest igati põneva ja vaheldusrikka võistluskoha kus kalastik on üsna mitmekesine. Kuna eelmisel aastal oli seal põhiliseks püügikalaks särg, mis on mul üks lemmikuid püügikalu, siis paningi oma lootused kus kiire särje püügi peale.

  Sellegipoolest otsustasime Denissiga ennem võistlust kohapeal ühel treeningul käia ja õieti tegime, kuna trenni ajal saadud info põhjal oli kohapeale pilt eelmise aastaga võrreldes hoopis teine. Loodetud särge trenni käigus me praktiliselt ei saanudki. Kümnest põhjakalast oli keskmislt 1-2 särge, ülejäänud aga sõrme pikkused nurrud. Eelmisel aastal viskas püügi käigus ka ilusaid 200-300 grammiseid särgi sekka, kuid sel aastal trenni käigus saadud kalad olid vaevalt 20-50 grammi. Aga trenni käigus sai selgeks ka see et ilmselt mängib võistlusel väga suurt rolli aga hoopis viidikas, keda oli jões tol hetkel massiliselt. Trenni käigus omandatud info põhjal otsustasimegi et läheme võistlusel hoopis viidika peale välja.

1. võistluspäev

  Kuna võistluseks Kasari äärde sõitsime Denisiga kohale juba reede õhtul ja kuna ka enamus teised võistlejad tulid juba reedel kohale, siis tuleb tunnistada et läksin selles meeldivas seltskonnas õllega reedel kergelt õeldes liiale.  Nii et laupäev algas mul vägagi raskelt ja kirun end tagantjärgi et esimese päeva tulemuses on suuresti süüdi just too krdi õlu. Igatahes oleks ma tolle laupäevase võistluse pigem meelsamini telgis mööda saatnud. 

  Plaani kohaselt keskendusin esimene võistluse püügitunni põhjast  suurema kala püügile, lootes et nurg-särg on trenniga võrreldes vähe aktiviseerunud, kuid kahjuks põhjakala püük märkimisväärset tulemust ei andnud, seetõttu läksin juba teisel tunnil viidikapüügi peale. Aeg-ajalt küll proovisin ka põhjast, kuid päeva peale oli nurg-särg praktiliselt täiesti kadunud.

  Õnneks muutus enesetunne viimaseks tunniks piisavalt heaks et suutsin vähemalt ühe tunni korraliku kiirpüüki teha ja usun et tänu viimasele tunnile sain ka sel päeval oma tsooni 3. koha. 

  Seevastu Denisil oli topeltraske, mitte küll tervise poolest, vaid ta suutis loosiga endale võtta üles voolu viimase sektori. Tänu kehvale sektorile pidi ta tunduvalt enam viidika alla saamiseks vaeva nägema, kuid siiski suutis ta püüda tänu viidikale kah oma tsoonis 3. koha peale. Seega kokkuvõttes tuli meie tiimil igati tugev esimese päeva tulemus.

2. võistluspäev

  Teisel võistluspäeval otsustasin viidikapüügil endast maksimumi anda, sätisin selleks puhuks kõik varustuse piidikapüügi peale, paastusin eelneval õhtul ka õllega ja murdsin pead peibutussööda osas.

Igatahes otsustasime Denisiga et teeme põhisööda kõrvale ka teise kergema ja hõljuvama sööda, et viidikat püügiplatsil paremini hoida. Ja ma usun tagantjärgi et tänu sellele teisele nn. viidikasöödale suutsingi teisel päeval hea tulemuse teha.

  Püük algas, nagu ikka, suurema kala lootusega, kuid tänu tolle päeva kehvale sektorile oli mu püügikoht veelgi kalavaesem. Seetõttu hakkasin juba pool tundi peale püügi algust viidikat proovima. Teisel päeval, kas siis ilmamuutuse või millegi muu tõttu, oli aga viidikapüük tunduvalt raskem. Ühe viidika kohta tuli tunduvalt rohkem tööd teha ja sellist "ketti" tulemist praktiliselt ei esinenudki. Õnneks andis natukenegi edu aeg-ajalt pinnale söödapilve tekitamine.
  Teisel päeval, kui võistlus läbi sai, hakkas aga pingeline kaalumine, minu tsooni kõige tugevam vastane Aleksei Krahman püüdis altvoolu kohe minu kõrval, seetõttu kestis armutu võitlus kuni viimaste minutiteni välja. Aga erinevalt minust üritas Krahman viimasel tunnil suuremat kala alla saada ja kaotas seetõttu vajaliku aega, mil mina viidikat kakkusin. Ka esimesel tunnil sai ta minust minust nurgu-särge rohkem, nii et ma pidin kaalu tasa tegemiseks korralikult vaeva nägema. Ülejäänud aja vihtusime Krahmaniga kordamööda viidikat tõmmata. Tänu põnevale võistlusele oli seda magusam minu tsoonivõit 80. grammiga Krahmani ees. Teises tsoonis aga üritas Denis pakkuda konkurentsi Krahmani meeskonna kaaslasele Fedorovale, kuid paraku sai Fedorov suurema kala alla ja tabas paar boonust nii et sel päeval paraku viidikatega teda üle püüda ei õnnestunud. Tulemuseks Denisi tsooni 2. koht.

 Kokkuvõtteks aga meie meeskonnal tugev teine koht, Krahman ja Fedorov olid sel korral klass omaette. Tuleb tunnistada et kõrvuti püüdes toimis nende sööt suurema kala puhul tunduvalt paremini kui meie sööt. Individuaalselt sain ma 3. etapil 3. koha.

 Üldkokkuvõttes oli meie tiimile aga suurepärane võistlussari, saavutasime kindlalt teise koha. Paraku minu nigel tulemus Lodjakojas viis meid korralikult allapoole , kuid see selleks, teine koht on ka väga kõva koht. Individuaalselt suutis aga Denis end esikolmikusse võidelda ja sai Krahmani järel teise koha, Üldse oli esikolmiku punkide vahe väga napp ja ülejäänud mehed neid ohustada seekord ei suutnud.