15.10 Rae järv Pärnumaal

  Angleri võistlustelt tuttavad Sindi mehed Urmas, Dimitri ja Margus on mulle sel aastal jutu käigus korduvalt maininud ühes kenast järvekesest Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all, mille nad see aasta alles avastasid ja kust nad kena latikat ja särge feedriga said. Eks ma olen korduvalt mõelnud nendega sinna järve äärde kaasa minna, kuid siiani on olnud palju muud tegemist ja palju muid kohti kus kalastada. Nüüd sügisel tekkis aga võimalus Pärnumaad külastada (küll esialgse plaaniga Toris õngitseda, kuid kahjuks oli jõgedes vesi liiga kõrge ja tegi õngitsemis praktiliselt võimatuks) ja Sindi mehed kutsusid mind kohe ka Rae järvele kalastama.

  Minek toimus pühapäeva varahommikul esimese valgusega, kuna sõit sinna kestis terve tunni. Järv ise, õigemini paisjärv, oli väga ilus käänulise kaldareljeefiga, ümberringi ilusad metsad. Kohas kus me parkisime oli kaldaäärne kenasti ära niidetud ja eemalt paistis korralik telkimise- puhkeala mis on üheks osaks sealsest matkarajast. Kui jägmisel korral rohkem aegaleidub siis teen järve ümbusega põhjalikumalt tutvust, seekord oli aga aega vähe.

  Kaua aega ümbruskoha imetlemiseks polnud, sest see aeg kui ma veel oma autot parkisin, paigaldas juba Urmas oma tooli püügikohta mis oli kenasti eelnevatel kordadel ära niidetud. Kahjuks minu koht oli ette valmistamata, nii et kiired ettevalmistused ja püügikoha puhastamine, ning püük võis alata. 

  Eelneva info põhjal käis feediga püük üsna kalda äärest ca. 15 meeti kauguselt kus kõva pinnas läks üles mudaseks pinnaseks. Kuna distants oli üsna lühike, siis ma otsustasin ise 8. meetrise käsiõnge kasuks millega kannatab kenasti 11-12 meeti pealt püüda ja mis seal oluliselt feedri distantsile alla ei jää. Arvasin et käsikas on külmade ilmade tõttu passiivseks muutunud kala püügiks parem valik ja vähemalt särje püügil annab ta ilmselt parema tulemuse.

  Eelmisel õhtul korjasin suure vihmaga kodu ümbert mitu kilo mulda kaasa, aga ettevalmistuste käigus avastasin et see muld ei kõlba mitte kusagile, üritasin teda kuidagi läbi sõela sõeluda kuid too muld oli liiga märg ja savine, sööda sisse kasutu. Kõik see mitu kilo lendas suure kaarega metsa poole. Mulla probleem oligi ilmselt tolle päeva kõige suurem probleem, kuna kala üle söömise vältimiseks oleks pidanud kasutama isegi kuni 60 % mulda. Nii et eks ma üritasin siis lihtsalt tagasihoidlikult sööta.
  Püügi alustades viskasin mõned pallid sööta platsile ja jäin esimesi võtte ootama. Pikalt ootama ei pidanud, kuid kuuldu põhjal aktiivsest kalast polnud juttugi. Võtud olid üsna harvad ja kala ei võtnud isuga, pigem nokkis õrnalt moka otsast. Muidugi peale üsna passiivset esimest tundi muutus kala natukene aktiivsemaks, kuid midagi väga head see päev loota ei olnud. Huvitav oli see et kala hakkas söödaplatsil end näitama hooti, keskmiselt tuli 4-5 särge jutti ja siis oli jälle vaikus. Viimasel kahel tunnil tilkus särgedele sekka ka üksikuid väikeseid latikalipse ja nii kestis see kalavõtt hooti kuni lõpuni välja. Kokku tuli sel päeval igati korralik 3,8 kg kala.

  Õngekala särg oli seal täitsa keskmise suurusega, ning too järv püügikohana on igati väärt koht, kus saab kenasti püüda nii õnge kui ka feedriga. Ka varustuse vedamise muret pole seal, sest auto saab parkida praktiliselt järve kaldale ca. 8 meetri kaugusele kaldast ja kaldad ise on puhtad. Igatahes on tegemist mõnusa kohaga kuhu võiks minna kasvõi kogu perega: püüaks kala, käiks matkarajal või niisama ilusa metsa all, teeks lõkkekohas grilli ja naudiks niisama ilusat loodust!

08.10 Räpina paisjärv

  Kuna kaks nädalat varem käisime Sanderiga Räpinas suurte rookate lootuses feederdamas aga jäime praktiliselt tühjade kätega. Seetõttu panime kõik lootused 2 nädalat hilisemale Räpina püügile. Sel aastal on loodus parajalt nihkes ja kõik kalade tegemised käivad arusaamatu kalendri järgi. Seetõttu lootsime et nüüdne kord läheb täkkesse, sest kala peab ju ometi kord talveks toituma hakkama..

  Peibutussöötadeks meil Sanderiga mõlemal puhtalt särje peale minek. sanderil Allvega söödad, minul siiani Räpinas toiminud Sensase retsept. Ka sai kaasa võetud casterit ja kehvema võtu puhuks motõlli. Kõikide eelduste kohaselt tõotas tulema kenakene särje kakkumine, isegi ilm oli super.

  Seevastu läks aga nagu eelmine kord.. Õnneks ma söötmisega enam teistkorda viga ei teinud ja panin püügi alguses sisse vaid paar suurt korvitäit, ka elusa hakkisin korralikult läbi et kalade võimaliku ülesöömist vältida. Algus tõotaski natuke parem olema. Kala oli küll pisem kui eelmisel korral, kuid seevastu natuke aktiivsem. Meele tegid heaks isegi Sanderi kaks roosärge. Kuid see oli ka kõik..
  Peale teist tundi toimus püügiplatsil aga muutus. Ilmusid kohale viidikad ja röövkalad...
Igatahes peale teist tundi hakkas Sanderi püügiplatsil sihuke möll pihta, nagu oleks haugi parv kohale ilmunud, praktiliselt iga 3-5 korvi langemise järgi käisid püügiplatsil suured sumakad ja viidikaid lendas kahte lehte laiali. Lisaks sellele algas ka meie ninade ees kaldas maimude peale kõvem röövkala terror. Kõige selle peale kadus Sanderil särje ja nurru võtt praktiliselt nulli lähedaseks. Minul algas aga viidikate jant ja kuna sügavust on püügikohas suhteliselt vähe, siis laskus viidikas sööda peale isegi kuni põhjani välja ja pm. iga korvi langemise peale sai konksusööt ära retsitud. Mul ei jäänudki muud üle kui lihtsalt see viidikate jama ära kannatada ja loota et viidikad jätavad midagigi konksu otsa alles. Huvitav aga viidikas rabas sööda laskumise pealt ära, kuid lasi lõpuks sööda, või selle mis söödast järgi, lõpuks lahti. Tänu sellele suutsin ma tabada viimastel tundidel veel päris mitu kala, nende seas ka ühe korraliku boonus latika.

Kokkuvõtteks oli, nagu sel aastal kombeks, üsna kummaline püügipäev. Mitte kordagi pole viidikas eelnevatel püügikordadel Räpinas tüli teinud, sel korral aga oli viidikas tõeline nuhtlus.
Aga siiski, kokku minul 4,2 kg kala, sealhulgas ka ilus boonus latikas. Sanderil kokku 2,8 kg, sealhulgas ilusad boonus rookad. Nii et väga nuriseda ei saa.

30.09-01.10 Eesti Mestrivõistlused Õngitsemises, Holstre järv.

 Kuna esialgne plaan, minna Pärnumaale Torisse latikat ja särge püüdma, läks lapse haigestumise tõttu vett vedama, siis kasutasin juhust ja läksin võtsin osa õngitsemise võistlusest. Paraku ei ole see aasta väga palju õngitsemisega saanud tegeleda, feedri võistlused, trennid ja ühispüügid on võtnud praktiliselt kogu vaba aja. Täpsemalt ennem õngitsemise meistrikaid sain see aasta käsiõnge käes hoida vaid 3 korda. See tähendas et mul ei olnud isegi õnge rakendusi valmis tehtud ja esimese võistluspäeva ettevalmistus kuluski praktiliselt tervenisti rakenduste ja lipsude sidumise peale. Isegi esimese päeva sisse söötmise ja võistluse esimesed minutid kasutasin ma rakendustel lõpetamiseks. Eks ma võtsingi toda võistlust kui lihtsalt toredat vaheldust feederdamisele ja seetõttu suurt võistluseks ei valmistunud.
  Paar päeva ennem võistlus, kui otsustasin asjast osa võtta, sai suure kiiruga veel viimasel hetkel ära regatud ja ööbimise koht ära broneeritud. Jaani käest kuulsin järjekordselt et tegemist on "superhea" kalarikka järvega kus viimase püügi päigus ketti ilusaid särgi tuli.
  Eks ma sellest infost lähtusingi ja tegin esimeseks püügipäevaks puhtalt suurele särjele orienteeritud sööda: 2 kg Gros Gardonsit ja 1 kg Etang Noiri. Lisaks 2 kg järve mulda.

  Lühidalt esimesest võistluspäevast: Krrrdi külm oli..  ja jutu järgi "supeheast" kalajärves oli äkisti saanud "kaev", vähemalt minul. Esimene pool tundi oli kala natukenegi aktiivne ja siis vajus viimnegi võtt ära. Teisest tunnist kuni viimase tunnini kestis üksikute väheste võttude pingeline ootamine. Seda ootamist tegi veelgi raskemaks asjaolu: "Krrrdi külm oli..". Nii et esmakordselt kaalusin tõsiselt võistluse katkestamist, sest mis mõtet on end selle vähese kala pärast haigeks teha. Kuidagimoodi kannatasin aga lõpuni ära ja peale kaalumist suutsin ka esmased katkestamise mõtted maha suruda. Üllatuslikult olid sel päeval saagid kõigil kehvad ja minul kogunisti oma tsoonis Timo järel teine tulemus kaaluga 500 grammi ja seda suuresti tänu esimesele poolele tunnile. Timol oli esimesel päeval kaalu 640 grammi.

Teise võistluspäeva hommikul ajasin ma igatahes kõik riided ja varuriided, mis mul kaasas olid, viimsenigi selga (Õnneks teine päev oli aga tuulevaiksem nii et külm seekord liiga ei teinudki).
 Peibutussööda osas suuremat muudatusi ei teinud, klassikaline Gros Gardons Fine ja Etang, kuid teisel päeval käisin muttide jälgedes kogu järve esise muruplatsi läbi ja kogusin mõne kilo värsket mulda. Nii et sööt oli 50:50 mullaga. Timo käest sai veel ostetud suures hädas 100 grammi motölli mida mul esimesel päeval ei olnud. Kuuldavasti motöll aitas.
  Loosiga järjekordselt keskmisesse kõige kalavaesemasse tsooni täpselt samasse kohta kus eelminegi päev.. Vähemalt vedas sellega et püügikohas nüüdseks põhi selge ja sügavused rakendustele paigas.

  Võistlus algas, nagu ikka, esimesel tunnil natuke aktiivsema võtuga. Seevastu aga kala oli teisel päeval minul tunduvalt väikesem. Teiseks tunniks oli sedapuhku jälle võtt läbi ja kuni püügi aja lõpuni kestis üksikute õrnade võttude realiseerimine, täpselt nagu eelmine päev. Õnneks teisel päeval suutsin ma tabada ka paar pisikest latikalipsu, nii et ennem kaalumist lootsin eelmise päevaga võrreldes isegi natuke suuremat kaalu, kuid võta näpust.. Teise päeva kaal oli mul 470 grammi ehk hoopis väiksem (lihtsalt kala oli tunduvalt väiksem ja need paar 100 grammist latikaboonust ei päästnud). Minu kõrval sai aga teisel päeval Enno Toomla oma väikese särje lõpuks käima ja kiskus korraliku 630 grammi kala välja. Päeva üllataja oli aga meie tsoonis Mati Banhard, kes taipas välja võtta 11. meetrise lihtkäsiõnge et üritada kala püüda kaugemalt ja sügavamalt.. Kõigi üllatuseks kala asuski kaugemal, teise päeva kaal tal 1660 grammi, ehk teistest tema ümber peajagu üle.

Kokkuvõtteks aga siiski minul 5. koht ja tuleb tunnistada et vaatamata kehvale võtule ja külmale ilmale oli tegemist vägagi toreda võistlusega. Korralik vaheldus feederdamisele.


Tagantjärgi on mõnus jälle targutada: Mida oleks saanud teisiti teha? No pm. kõike, alustades peibutussöödas, söötmisest, püügikaugusest.. kuni selleni välja et oleks parem pidanud Torisse särge õngitsema minema.. Ok, mõtleme reaalselt. Peiutussööta ma ise ei muudaks Gros Fine koos Etangiga on töötanud suhteliselt hästi.., kuid seevastu oleks pidanud lisama mulda, isegi kuni 80% protsenti sööda kogusest ja ka hägu. Sööta pidevalt peale andnud ja sellega kalad püügiplatsil aktiivsena hoidnud, kuid samas rohkem mullaga vältinud kalade üle söötmist. Püügikaugust ma muuta poleks saanud kuna mul pole paraku kusagilt pikemat käsikat võtta ja 5.meetrise rulliõngega oleks seal sügavas püük paras piin olnud. Aga ega see tagant järgi targutamine suurt kasu ei too, järgmisel aastal võib seal samal ajal olla hoopis kala uputas ja sel juhul pole nendest tarkustest kasu. Kuid sellegipoolest, tuleb hakata rohkem mulda kasutama.

24.09 Räpina paisjärv

  Kuna blogi järgi sain eelmisel aastal septembri kuus Räpinast kõige parema ja läbi aegade ühe meeldejäävaima saagi, 18 kg ilusaid suuri särgi ja roosärgi, siis loomulikult kavatsesin ma ka see aasta septembri kuus tagasi minna.
  Lootused olid muidugi kõrged, selleks puhuks sai kaasa võetud isegi korralik särjesööt ja lisaks tõukudele ka casterit. Eesmärgiks just suure särje püük.

  Lisaks minule tuli veel ka kaasa noor feederdaja Sander Tassa.
Ettevalmistus ja koha sisse tegemine venis seekord pea 3. tunni pikkuseks sest tavapärane ühe püüdja koht tuli vikatitega tunduvalt laiemaks teha. Asi oli loomulikult vaeva väärt sest hiljem püüdes vähemalt kalade välja võtmisel mingisuguseid probleeme ei esinenud. Kala saab nüüd end rahus tühjaks ujuda ja ei takerdu rohtudesse nagu eelnevatel kordadel tihti juhtus, suur särg on maru vägev võitleja.

  Püük 09:00 - 15:00. Loomulikult ma alustasin üsna tugeva söötmisega, kokku 5 suurt korvi ja ka elusat. Ooodatud särje ketti aga ei tulnud, võib õelda et lausa seniste püügikordade kehvim algus. Minul ei toimunud poole tunni jooksu mitte midagi, va. üks õrn võtt. Sander sai aga selle aja jooksul vaid kaks väikest särge. Edasi hakkas vähehaaval asi paremaks minema, kuid siiski oli võtt väga nigel. 3-4 tund aga kala minu püügiplatsilt sootuks kadunud. Sanderil seevastu väikest kala aeg-ajalt tilkus. 5. püügitund ja 6. püügitund hakkas ka minul midagi jälle tilkuma kuid see oli ka kõik.

  Püügikaladeks oli seekord väike kohalik särg ja nurg. Lisaks tuli seekord meil mõlemal kaks väikest ca 300 grammist latikat. Ilmselgelt on see aasta ikka loodus veidi tuksis või niiõelda nihkes. Praegusel hetkel peaks juba särg talveks valmistuma, ka ilmad peaksid sedajuba soosima. Aga siiski kala liigub ja toimetab veel suvise ajakava järgi.
  Loodetavasti saan ma oma arvamusele kinnitust 8. oktoobril kui toimub järgmine Räpina püük, kui siis ka veel särg ei toitu siis on see aasta loodus väga tagurpidi.

Sedakorda pika püügi peale Sanderil 2,8 kg ja minul 3,2 kg. Sanderil oli kala arvuliselt rohkem kuid kala keskmiselt väiksem. Minul seevastu arvuliselt vähem kuid kala natuke suurem. Ise arvan et see oli tänu casterile, mida mina kasutasin aga Sander mitte.