15.10 Rae järv Pärnumaal

  Angleri võistlustelt tuttavad Sindi mehed Urmas, Dimitri ja Margus on mulle sel aastal jutu käigus korduvalt maininud ühes kenast järvekesest Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all, mille nad see aasta alles avastasid ja kust nad kena latikat ja särge feedriga said. Eks ma olen korduvalt mõelnud nendega sinna järve äärde kaasa minna, kuid siiani on olnud palju muud tegemist ja palju muid kohti kus kalastada. Nüüd sügisel tekkis aga võimalus Pärnumaad külastada (küll esialgse plaaniga Toris õngitseda, kuid kahjuks oli jõgedes vesi liiga kõrge ja tegi õngitsemis praktiliselt võimatuks) ja Sindi mehed kutsusid mind kohe ka Rae järvele kalastama.

  Minek toimus pühapäeva varahommikul esimese valgusega, kuna sõit sinna kestis terve tunni. Järv ise, õigemini paisjärv, oli väga ilus käänulise kaldareljeefiga, ümberringi ilusad metsad. Kohas kus me parkisime oli kaldaäärne kenasti ära niidetud ja eemalt paistis korralik telkimise- puhkeala mis on üheks osaks sealsest matkarajast. Kui jägmisel korral rohkem aegaleidub siis teen järve ümbusega põhjalikumalt tutvust, seekord oli aga aega vähe.

  Kaua aega ümbruskoha imetlemiseks polnud, sest see aeg kui ma veel oma autot parkisin, paigaldas juba Urmas oma tooli püügikohta mis oli kenasti eelnevatel kordadel ära niidetud. Kahjuks minu koht oli ette valmistamata, nii et kiired ettevalmistused ja püügikoha puhastamine, ning püük võis alata. 

  Eelneva info põhjal käis feediga püük üsna kalda äärest ca. 15 meeti kauguselt kus kõva pinnas läks üles mudaseks pinnaseks. Kuna distants oli üsna lühike, siis ma otsustasin ise 8. meetrise käsiõnge kasuks millega kannatab kenasti 11-12 meeti pealt püüda ja mis seal oluliselt feedri distantsile alla ei jää. Arvasin et käsikas on külmade ilmade tõttu passiivseks muutunud kala püügiks parem valik ja vähemalt särje püügil annab ta ilmselt parema tulemuse.

  Eelmisel õhtul korjasin suure vihmaga kodu ümbert mitu kilo mulda kaasa, aga ettevalmistuste käigus avastasin et see muld ei kõlba mitte kusagile, üritasin teda kuidagi läbi sõela sõeluda kuid too muld oli liiga märg ja savine, sööda sisse kasutu. Kõik see mitu kilo lendas suure kaarega metsa poole. Mulla probleem oligi ilmselt tolle päeva kõige suurem probleem, kuna kala üle söömise vältimiseks oleks pidanud kasutama isegi kuni 60 % mulda. Nii et eks ma üritasin siis lihtsalt tagasihoidlikult sööta.
  Püügi alustades viskasin mõned pallid sööta platsile ja jäin esimesi võtte ootama. Pikalt ootama ei pidanud, kuid kuuldu põhjal aktiivsest kalast polnud juttugi. Võtud olid üsna harvad ja kala ei võtnud isuga, pigem nokkis õrnalt moka otsast. Muidugi peale üsna passiivset esimest tundi muutus kala natukene aktiivsemaks, kuid midagi väga head see päev loota ei olnud. Huvitav oli see et kala hakkas söödaplatsil end näitama hooti, keskmiselt tuli 4-5 särge jutti ja siis oli jälle vaikus. Viimasel kahel tunnil tilkus särgedele sekka ka üksikuid väikeseid latikalipse ja nii kestis see kalavõtt hooti kuni lõpuni välja. Kokku tuli sel päeval igati korralik 3,8 kg kala.

  Õngekala särg oli seal täitsa keskmise suurusega, ning too järv püügikohana on igati väärt koht, kus saab kenasti püüda nii õnge kui ka feedriga. Ka varustuse vedamise muret pole seal, sest auto saab parkida praktiliselt järve kaldale ca. 8 meetri kaugusele kaldast ja kaldad ise on puhtad. Igatahes on tegemist mõnusa kohaga kuhu võiks minna kasvõi kogu perega: püüaks kala, käiks matkarajal või niisama ilusa metsa all, teeks lõkkekohas grilli ja naudiks niisama ilusat loodust!