14.08 Räpina paisjärv

  Kolmapäevane kehv tulemus rahva õngitsemise võistlusel ei andnud rahu, seega otsustasin veelkord ühe tõsisema õngitsemise teha ning avastada uusi veekogusid. Plaanisin teha ühe järve püügi trenni ja esialgu jäid sõelale Pangodi ning Kabina kuid mõlemad veekogud on minu jaoks võõrad ja oleks vajanud eelnevalt väikest luurel käiku et teha kindlaks kus ja kas nendel veekogudel üldse mugavalt püüdma pääseb.  Ja ka augusti kuised muutlikud ning tuulised ilmad seavad püügikohale omad piirangud, seetõttu ei tundunud nii suured veekogud piisavalt ahvatlevad.
  Kuid samas meenus mulle mõni aasta tagasi üks tööots Räpinas ja sealne kena paisjärv mis oli piisavalt sopiline et leiaks ka tugevate tuulte puhul varjulisema koha. Googeldades sain kinnitust ka kala olemasolule ealses paisjärves, seega suund Räpinasse.

 Väidetavalt peaks seal elutsema latikat ja selle kala lootuses komplekteerisin ma ka peibutussööda. Kohapeal leidsin ühe kena väikese vooluga järvekalda paisjärve selles osas kus Võhandu jõgi järve sisse jooksis, kuigi järv ise oli paarsada meetrit lai kuid minupoolsel kaldal moodustus penikeeltest ja vesiroosidest ümbritsetuna u. 20 meetrit lai jõe koridor.
  Kui püügikoht oli looditud ja piisavalt puhtaks tehtud siis söötsin koha üsna tugevalt sisse, lisasin ka sööda sisse tükeldatud ussi ja pinkyt. eks ikka lootuses et vähemalt üks latik mu söödaplatsi üles leiab.
  Aga latikast polnud jälgegi, algas pisikese nurru ja särje ralli mis kestis umbkaudu 2 tundi, kuid teise tunni lõpuks olid kohalikud Võhandu jõe viidikad niipalju elavnenud et muutsid pinky ja ussiga püügi praktiliselt võimatuks, viidikas istus isegi 2,5 meetri sügavusel põhjas.
  Seetõttu tuli kotist välja võtta viidikate suur vaenlane, konservmais ja kohe hoobilt olid viidikate võtud katkenud. Esimest maisiga võttu ei tulnud kaua oodata, kuid haakides oli ridva otsas tunda juba teise kaaluga kala.. mõned sekundid kuppude vahel suunamist ja kahvas ta oligi, silma järgi ca. 250 grammine särjepoiss. Uus mais otsa, mõni hetk ootamist ja jälle kena ca. 200 grammine särg  jne..  Huvitav et konksu sööda vahetus võib tuua nii kardinaalse muutuse, esimesed 2 tundi tuli  u. 10-50 grammiseid nurge, särge ja roosärge ning lisaks ka viidikaid ja poolenisti läbi paistvaid ahvenaid ja siis äkki muutus kala 200-300 grammisteks labakinda mõõtu särjepoisteks. Tagant järgi analüüsides leian et esimene poolaeg püüdsin tunduvalt väiksema söödaga ja enamasti ei jõudnudki sööt põhja vaid võeti juba lennust ära, suuremat maisi kasutades aga väike kala ei tülitanud ja sööt jõudis kenasti põhja välja kus ootas teda suurem särg. Suurema kala võtt toimus u. 1 tund ja seejärel lakkas.
  Viimasel tunnil katsetasin jälle erinevate söötadega ja mõningase edu tõi maisi-pinky kombinatsioon, tänu millele ma sain veel mõned kenad särjed (huvitav et viimasel tunnil maisi-pinky võileib töötas, kuid puhas mais oli põhimõtteliselt null, ometi tund aega varem võttis suurem särg maisi lausa isuga).

  Tänu viimastel tundidel saadud suurtele särgedele tuli kala 4. tunniga kokku 9 kg. Igatahes viimaseks korraks see mul Räpina paisjärvel ei jää, usun et teiselt poolt jõe kanalit penikeelte äärest võib ka feedriga kena saaki saada, ehk isegi suurte särgede sekka ka see ihaldatud latikas. Oo ja see sügisene särjevõtt on alles ees.