15.-17.08 Pärnu jõgi, Tori
Veetsime paar päeva perega maakodus Toris ja loomulikult plaanisin ma selleks puhuks ka ühe korralikuma kalaretke, kuna hetkel peaks olema kõige nn. magusam latika aeg Pärnu jõel. Muidugi, erinevalt Emajõest, tuleb Pärnujõe latika püügiga ka natuke vaeva näha. Esiteks püügikoha valikuga tuleb vaeva näha, sest see kala eelistab elada ja toitud üsna kindlates piirkondades ja iga aasta ei pruugi need piirkonnad kattuda. Teiseks on vajalik püügikoha ettesöötmine. Ideaalis vähemalt 2-3 päeva ette söötmist. Kuid minul kahjuks seda aega pole, nii et mina piirdusin vaid püügi hommikule eelneval õhtul kerge ette söötmise ja püügikoha ettevalmistusega.
16.08 ehk esimene püügipäeva hommik hakkas, nagu lubatud, kerge uduvihmaga. Ennem püügi alustamist jälle korralikum sisse söötmine, 13-14 suuremat korvitäit. Püük ise algas vaevaliselt, mõned särjed ja nurrud eksisid püügiplatsile ära, kuid aktiivne võtt puudus ja mida tihedamaks muutus vihm seda kehvemaks läks ka võtt. Teisel tunnil sain esimese oodatud latika, paraku see jäigi teisel tunnil vaid üksikuks, lisaks veel paar särge. Kolmas ja neljas tund sain veel mõne üksiku latika ja 5. tund suur vaikus.
Tulemuseks kokku 5 latikat ja üks ära minek kaldarohus. Lisaks särgedega kaalu kokku 5,5 kg.
Kokkuvõtteks peab rahule jääma, seni on mul õnnestunud Torist tabada vaid 1-2 latikat püügipäeva jooksul. Kuid ilmastik mängis tulemuses päris suurt rolli, sest oli näha et kala viibis püügiplatsil küll, pealiin oli ikka aeg-ajalt limane. Kuid järjest tugevnev vihmasadu ja praktiliselt silmnähtavalt tõusev vesi lõid kaladel suu lukku. Ei andnud tulemust ei uss, mais ega ka tõuk.. kui ei võta siis lihtsalt ei võta.
Lootes et teine päev läheb veel paremini, läksin ka järgmisel hommikul püügikohta, kuid mulle avanes seal selline vaatepilt...
Hiljem vaatasin internetist et kell 18:00 seisuga oli Tori kandis vesi tõusnud 24 tunni jooksul lausa 90 cm (Kaardi peal sulgudes asuvad 24 tunni jooksul toimunud vee kõrguse muutused).
18.08 Räpina paisjärv
Selle kuu viimane kalastamise võimalus Eestis ja sel puhul otsustasin minna tagasi Räpina paisjärvele ja sel korral feedriga kuna viimati seal õngitsedes jäi 6.meetrise lihtkäsiõnge pikkusest natuke puudu. Loomulikult ka teise peibutussöödaga, sest eelmisel korral püüdsin pigem latikale ja nurrule sobiliku peibutussöödaga, kuid põhiliseks püügikalaks oli hoopis särg.
Ja nagu oodata võis siis hakkas praktiliselt koheselt ketti särge tulema, küll alguses polnud võtt nii intensiivne ja esimesel ning teisel tunnil võttis peamiselt väike särg. Hilisemad tunnid aga hakkas sekka viskama ka juba kobedat 200-250 grammist särge ja 5. tunnil olid suured särjed juba ülekaalus.
Muidugi see särje võtt ei olnud lakkamatu, aeg-ajalt esines ikka ka pause ja tihti lakkas võtt praktiliselt sekundi pealt. Arvatavasti olid selle põhjustajateks erinevad hambulised röövkalad kes mul ka 2 lipsu puruks hammustasid ja kalda ees pidevalt viidikaid terroriseerisid. Lisaks veel mitu saarmast kes minu kohaloleku üle ilmselgelt õnnelikud ei olnud ja mind pidevalt eemalt põrnitsesid.
Samamoodi nagu saarmad, põrnitsesid mind ka kaks meest kes paadiga oma võrgujada üle vaatasid ja alamõõdulisi latikaid kasti loopisid.
5.tunnil toimus püügiplatsil aga muutus, nimelt "vaikuse" hetked muutusid, samamoodi muutus särgede käitumine. Kuid üsna varsti oli asi selge mis püügiplatsil muutusi tekitas, nimelt väikesed latikad oli kohale ilmunud.
Esialgu plaanisin teha 5. tunnise püügipäeva, seetõttu uhasin viiendal tunnil kõvasti elusat sööda sisse ja ilmselt see ka latikad kohale meelitas, värske ussi ja tõugu lõhn. Otsustasin et püüan tunni veel.
5. ja 6. püügitund andis lisaks mõnele ilusale särjele kokku ka 7 latikat kaalu vahemikus 200-500 grammi.
Kokku 13 kg särge ja latikat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar