Rakkestad: kolme püügi kokkuvõte

  Nüüdseks olen Rakkestadis käinud kokku 4 korda, esimene kord juuli lõpus luurel, 2 korda augustis püüdmas ja korra septembri alguses püüdmas. Kokkuvõteks võib õelda et ma olen leidnud siin Norras  ühe meeldiva püügikoha kust võimalik saada vägagi suuri latika saake.  Kolme püügikorra peale seni kokku 70 kg kala.

 Esimesed kaks korda püüdsin 6. meetrise käsiõngega kaldast vaid 1,5 meetri kauguselt. Nüüd viimane kord harjutasin aga tulevasteks võistlusteks ja püüdsin 6. meetrise käsiõngega kaldast kaugemalt  järsu randi pealt.

 Kui võrrelda nüüd esimest ja viimast püügikorda siis muutunud on niipalju et vesi on läinud jahedamaks ja kala ei istu enam ainult kalda ääres ja pindmistes kihtides vaid ka sügavamal kalda randi peal. Latika populatsioon on seal väikese jõe kohta üllatavalt suur ja erinevalt Eesti jõgedest siin jões latikas nii arg ei ole. Meenutan esimest ja teist püüki kalda ääres, kus sügavust vaevalt üle meetri. Püügikohta pommitasin üsna tihti ja tugevalt, sest kohalik kala tahab kõvasti söötmist. Igatahes järgnesid võtud tihtipeale ka koheselt peale söödapallide langemist. Isegi õnge otsast minema pääsenud kalad ei paistnud väga kala parve häirivat, vaid mõned üksikud latikad, kes püügikohal peale pikemat võitlust minema pääsesid, tekitasid 5-10 minutilise pausi. Sel puhul aitas aga jälle söötmine. Kala pääsedes heitsin koheselt ühe söödapalli ja eemale tõmbunud latikaparv oli peatselt jälle söödaplatsil tagasi.
  Nagu latikapüügil kuldreegliks, püüki alustades sain alati kõigepealt nurgu aga kui latikas kohale saabus olid nurrud kadunud ja viimasel kahel korral sain ainult mõned üksikud nurrud püügi alguses. Püügi keskel vaid latikad või siis paar üksikut nurgu juhul kui latika võtu katkestas mõni ära pääsenud kala.

  Mees kes mind sinna püügipaika juhatas on seal ise saanud parimaks saagiks 55 kg latikat ja väidetavalt olla sealt isegi uskumatuna tunduv 100 kg latikat 4. tunniga välja võetud.
  Tagantjärgi enda püügiretki analüüsides oleks ehk saanud söötmis- ja õngitsemistehnikas mõningaid vigu vältida ja kogu protsessi kiiremaks ning täpsemaks lihvida. Usun et lihtkäsiõngega oleks olnud võimalik 25 kilo asemel realiseerida 35 kg, võibolla isegi enam. Et siit edasi minna siis oleks juba stekker õnge ja kõvasti püügitrenni vaja.