Ilmad on juba jahedaks läinud ja sügis kätte jõudnud, sel puhul ma lootsin et särg on hakanud ka vaikselt talveks valmistuma, ning arvasin et mind eelmisel korral üllatanud väike latikaparv ilmselt seekord enam lõbu ei paku. Sest üldjuhul septembri kuus muutub latikas järvedes passiivsemaks ja naljalt teda enam suvistes püügikohtades ei kohta. Seetõttu otsustasin minna särje poolse söödaseguga ja elusat komponenti võtta vaid paarsada grammi tõuku, ning igaks juhuks ka natuke sõnnikuussi (kunagi ei tea..!).
Nagu ka eelnevatel kordadel, siis eeldasin et esimesel püügitunni algab väiksema särje võtt ja järgnevad tunnid muutub kala järjest suuremaks.
Kuid kõik ootused purunesid minu hämmastuseks koos suurte roosärgedega, esimesed kaks tundi tuli pm. "puhast kulda", kaaluga keskmiselt 300-500 grammi ja mõni isend isegi 700-800 grammi...
Meenutan nooruspõlvest neid üksikuid kuldseid labakinda suurusi roosärgi kes vahel harva Pärnu jõel tavaliste särgede sekka eksisid ja mul suu rõõmust muigele kiskusid. Kuid no tänased kalad jäävad ikka pikaks ajaks meelde. Tuli neid väsitada nagu latikaid ja pumbata 30 meetrit kaldale.
Kolmas tund aga toimus üsna ootamatu pööre, roosärg kadus praktiliselt hetkega, 10-15 minutit vaikust ja algas väiksema tavalise särje võtt, kaaluga keskmiselt 50-100 g. Neljas ja viies tund muutus harilik särg aga juba ootuspäraselt järjest suuremaks ja viimane tund tuli juba sellele püügikohale omast 150- 300 grammist särge kuni püügi lõpetamiseni välja...
Võibolla oleks pidanud roosärje püügil 50 cm lipsu asendama ka pikema lipsuga et langeva söödaga rohkem võtte tabada. Eks seda annab katsetada järgmisel korral kui roosärjele seal peale satun, sel korral ei tundnud ma pikemale lipsule vajadust.
Kogusaagiks 18 kg kala ja seda valdavalt suurema poolne särg.
Suured tänud ka kohalikele Räpina Aianduskooli õpilastele kes vahetundide ajal kaasa elamas käisid ja peale püüki saaki kaaluda ning pildistada aitasid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar