Emajõe ääres Käreveres toimusid eelmisel nädalavahetusel kaks feedripüügi võistlust. Laupäeval harrastuskalastajate seas tuntud Kärevere Karikas 2014 ja pühapäeval EFK järjekordne etapp.
Kuna minujaoks on Kärevere tundmatu paik, millest paljud kalastajad ja klubimehed pajatavad, siis otsustasin ka sel korral kampa lüüa ja tolle püügipaigaga tutvust teha.
Esimesed märksõnad mis Käreveret iseloomustavad: kiire vool ja säinas.. Tjah, ega ma sellelt võistluselt suurt midagi ei oodanud, kuna kiires voolus võistlemine veel puhtalt varustuse (täpsemalt, selle puudumise) taga. Ja säina püük feedriga samuti minujaoks tundmatu ala. Olen toda kala tabanud Lodjakojas latikapüügi käigus, kuid eluviisilt on need kalad väga erinevad ja seetõttu ka püük üsna erinev.
20.09 Kärevere Karikas 2014
Jõuame kohale hommikul ennem kella kaheksat, kuna kogunemise ja võistlejate registreerimiseni on veel aega, siis saab rahus söödad valmis segada. Otsustasin et lähen seekord võistlustulle universaalse retseptiga milles põhikomponendid Active Feeder ja Superfeed, lisaks natuke Sensase siirupit. Teiseks võistluspäevaks oli mul kaasas ka River Acet, juhul kui põhiretsept kala alla ei too.
Võistlustulle astusime seekord Kalastuskeskus EFK nime all ja teised võistkonna liikmed olid kogemustega võistlejad Jaan Grents, Janar Parm ja Matis Miller. Kuna neil eelnevad võistluskogemused Käreveres olemas ja luureinfo kinnitas kala olemasolu siis lootsine et päris viimaseks me ei jää.
Fortuuna andis meile sektori 27, ehk siis pea-aegu taga otsas kus algab juba kivine kallas. Oh seda varustuse tassimist, sellistel hetkedel kadestan ma lihtsaid tonkamehi kel kogu varustuseks ritv, seljakott ja kokkupandav iste.. Meil muidugi nii lihtsalt see asi ei käi, vahemaa parkimiskoha ja võistlusala vahel üle poole kilomeetri ja käia tuleb varustuse järgi kaks korda..
Ettevalmistused ja põhja loodimine. Kuna oma varustusega jõudsin meie meeskonna sektorisse viimasena siis olid teised mehed juba oma kohad paika pannud, minul jäi üle võtta kõige alumine koht sektoris kivide otsas. Siin lõppes mõlemal pool jõge mudane-liivane kallas ja algas kivine rant, ka jõe põhi muutus madalamaks ja mudasest kiviseks.
Püügikauguse võtsin teiste meeskonna liikmete pealt, ehk siis 2-3 meetrit vastaskaldast. 90. grammine korv seisis väga visalt põhjas, kuid lootsin et ehk saab hakkama..
Start 11:00
Mõni korvitäis koos matõlli ja hakitud ussiga sisse ja lips külge, ning püük võis alata. Selge see et korv väga hästi põhjas ei pidanud, ning tikkus alatihti miski kännu taha kinni jääma.. Esimene pool tundi kuluski põhja kompamisele (selge see et puudlik töö loodimisel, järgmine aasta tuleb loodimine rohkem käsile võtta). Umbes 1-1,5 meetrit algsest kohast allavoolu avastasin aga et korv peab ega rullu enam, seal muutus põhi mudasest kiviseks. Üsna pea tuli ka esimene selge ja tugev võtt, kuid tühi haakimine.
Vähemalt midagi head, sest selle poole tunni käigus kui mina pidamisega maadlesin, tõmbasid kõrval teise meeskonna liikmeid paar ilusat kilokanti kala välja ja ka meie meeskonna liikmetel oli juba esimesi kalakesi ette näidata.
Kiiresti korv täis, sipa matõlli ja purustatud maisi lisaks ning uuesti samasse paika. Ei kulunud poolt minutitki kui tuli uus konkreetne ja tugev võtt ning haakimine minupoolt. Esimene kala kena poole kilone säinapoiss ja käsi valge. Ja nii uuesti, korv täis, lisaks natuke elavat ja vise.. Kui käes oli juba 5-6 kala, hakkas kõrval teine meeskond elavnema, tuldi tonkadega päris kõrvale ja varsti lendasid tinad juba samasse püügikohta kust mina peaaegu ketti säinast välja kakkusin. Samas ei hakanud ma ka vaidlema sest püügikoht asus mul täpselt sektori piiri peal ja tegu ikkagi rahvavõistlusega. Kui tuli vastasvõistleja rakendusega esimene sasi siis andsin alla, tegin uue püügikoha enda poole kaldasse ja hakkasin kohta sisse söötma.
Uues püügikohas püüdsin tulemusteta u. pool tundi, minu õnneks aga ei saanud vastasmeeskonna mehed minu vanast kohast selle aja jooksul ühtegi kala, pigem olid nad ise samuti kimpus omavaheliste saside ja pidamise probleemiga..
Oma meeskonnast hakkas tulema aga kurjustavaid lauseid. Jaan lubas lausa ise minu kõrvale kolida ja hakata julmalt minu vanast kohast püüdma, tegemist ikkagi võistlusega ja võistlusel tuleb iga kilo eest võidelda..
Seetõttu kolisin peale poolt tundi ajaviitmist oma vanasse kohta tagasi ja nagu naksti, kala kohe küljes. Esimeses võistluspooles sain peamiselt väiksema poolseid säinaid, hiljem hakkas tulema ka juba kilo kanti säinaid ja teises võistluspooles ka latikaid..
Kuid ega vastasvõistkonnaga probleem ei lahenenud, korduvalt olid liinid omavahel sassis ja loomulikult paneb kilone kala allavoolu teiste liinide alt läbi. Õnneks aitas Jaan niimõnegi kala teise meeskonna liinide vahelt kahvaga välja..
Oleks FIPS-ed reeglite kohaselt mehele sektroris 10 meetrit ruumi, siis poleks ka selliseid probleeme olnud, aga tegu ikkagi rahvavõistlusega.
Teistel meeskonna liikmetel nii hästi ei läinud, kuid kala said siiski kõik võistkonna liikmeid, ka mõne kena säina ja latika.
Minul õnnestus võistlus peamiselt vaid huupi leitud ideaalse koha tõttu, sest seal oli suur põhja relijeefi muutus ja minu õnneks ka korv pidas seal ilusasti.
Konksu otsas katsetasin püügi käigus erinevaid söötasid, kuid kõige parema tulemuse andis väike mais ja tõuk, ka matõll töötas kuid minujaoks on matõlli konksu otsa ajamine märksa aeganõudvam kui tõugu ja maisi..
Koos peibutussöödaga viisin pideval püügiplatsile purustatud maisi ja matõlli, purustatud maisi hakkasin peeneks, et konksu otsas olev mais oleks püügiplatsil kõige suurem ja märgatavam nn. kirsike tordi peal..
Püügi lõpp 15:00 Ennem kaalumist olid meie lootused kõrged, ehk tuleb esikoht, sest meie nägemisulatusest teised võistkonnad niipalju kala ei saanud.
Kaalumine ka kinnitas seda, Kalastuskeskus EFK meeskonnal kokku 22,227 kg kala ja meeskondlik esikoht, minul sealhulgas üle 14 kg kala, mis ka senini minu parim saak feederiga. Vot sulle Käreveret, läksin kogemusi saama, kuid koju tulin esimese medaliga.
Õhtu lõppes EFK koosoleku ja telkide püstitamise, ning pärnakatega vennastumisega. (Aga kuhu see Jääger kõik kadus!?)
21.09 EFK karika VI etapp
Hommikul sai loomulikult sisse magatud, äratus 06:30. See tähendas poolt tundi ettevalmistusteks ja hommikusöögiks. Minu õnneks polnud ka teised ettevalmistustega alustanud ja tundus et ajakava lükkub natuke edasi, nii ka läks.
Kiirelt söödad segatud, elussööt üle kontrollitud ja varustus valmis pandud. Nii võis alata järjekordne teekond jõeäärde kogunemiskohta.
Kuna viimased mehed loivasid kohale alles kella kaheksaks, siis nihkus ajakava pool tundi edasi. Õnneks nurinat väga polnud, sest tõotas tulla pigem väiksem sõprade ja tuttavate vaheline mõõduvõtt. Nimekirjas oli vaid 11 võistlejat, seekord puudusid (meie õnneks) tugevad konkurendid Angleri klubist kes valmistusid rahvusvaheliseks Valgevene võistluseks.
Sellel võistlusel olin ma asendusliikmena Viljandi EFK meeskonnas (Mikk paraku osaleda ei saanud), teiseks meeskonna liikmeks Jaan.
Sektorite loosimisel tuli minule esimeses voorus altpoolt eelviimane sektor A22, naabervõistlejateks uus mees Esmar ja allavoolu Tarmo. A tsoonis seekord kõige tugevamad Timo ja Matis.
Kuna kogu sektorite ulatuses oli seekord jõelõik liivane ja mudane ning vool kiire, siis otsustasin et võtan seda võistlust lihtsalt kui kalapüüki. Juba põhja loodides sai selgeks et teisel pool kalda ees randi peal minu 90. grammine korv ei pea, kuid otsustasin et riskin. Tõin püügikauguse teistest paar meetrit lähemale ja jäin püügi algust ootama
Esimese vooru püügi algus 10:30 Algas söötmine, seekord söötsin ainult paar korvi, kuna polnud kindel kas korv peab, ei pidanudki.. 10-20 sekundit pidas ja siis rullus 0,5-1 meetrit allavoolu.. Kuna sellisel juhul läheb sööt mööda põhja laiali ja püük pole tulemuslik. Otsustasin suurendada püügikaugust poole meetri võrra, et ehk leidub põhjas midagigi mille najale korv seisma jääks, kahjuks ei midagi. Isegi korvi vahetus 98 grammise korvi vastu ei muutnud midagi. Ei jäänud muud üle kui tuua püügikaugus u. 4-5 meetrit enda poole, seal vähemalt 90. grammine korv püsis.
Selleks ajaks oli kulunud üle poole tunni 3. tunnisest püügivoorust ja minul ikka veel skoor avamata. Samas kõrval Esmaril juba paar kala näidata ning ka Tarmol säinas sumbas.
Algas uue koha sisse söötmine, järjest sisse 5 korvitäit, iga korviga läks teele ka matõlli või natuke pinkisid. Esialgu otsustasin proovida väikese maisi ja tõugu nn. võileivaga mis andis eelmisel päeval head tulemust, esimesed 5 minutit vaid paar argliku nokkimist. Seepeale läks konksu otsa puhtalt 3 tõuku. Üsna pea oli ka esimene kala käes, väike särg. Algas särje kakkumine, võtt polnud küll väga aktiivne, kuid alles jäänud kahe tunni jooksul ei tekkinud ka suuremaid pause sisse. Põhiline et söödakorviga pidevalt väikeses koguseses elavat püügiplatsile viia.
Nende allesjäänud paar tunni jooksul sain ma valdavalt väiksemat särge või nurgu, vaid mõned kalad kaalusid silma järgi üle 100 g, viimasel tunnil tuli ka õnneks üks kobedam 600-700 grammine latikas ja üks suur särg (kaalu järgi lausa 750 grammi).
Esimese vooru püügi lõpp 13:30 Ma olin üsna kindel et selles voorus näitavad meie tsoonis head kohta Timo (kes püügi käigus paar kena latikat välja võttis) ja minu kõrval Tarmo, kel õnnestus ikkagi randi pealt püüda ja kellel sumbas mitu säinapoissi ning suuremat särge. Ja mina oma väikeste särgedega tulen neljandaks, heal juhul kolmandaks.
Algas kaalumine, esimesena Tarmo kellel tulemus kõva 4980 grammi. Järgmisena läksid kaalumisele minu kalad ja oh üllatust, korralik 5140 grammi (ja mis kõige naljakam, peale kaalumist avastasin oma sumbast veel 2 särge, need oleksid võibolla lõpptulemust oluliselt muutnud). Lõpuks tuli meie tsooni viimase mehe kord, Timol oli kalu kokku 5220 grammi, ehk siis 80 grammiga minu ees tsooni võit, selline see võistlus kord on.
Teises tsoonis võttis oodatult võidu meeskonna kaaslane Jaan, kel õnnestus randi peal latikas alla saada, tulemuseks kõva 10160 grammi. Teiseks tuli Stanislav 4600 grammiga ja kolmas Jaak 3920 grammiga.
Peale kaalumist algas teiseks vooruks uute sektorite loosimine, seekord sain mina aga B tsooni ja Jaan vastupidi siis A tsooni.. Täpsemalt minul seekord sektor B29 (ehk eelmise vooru Stanislavi koht), aga ega mul väga lootusi polnud mõtet hellitada, sest selles voorus mul kõrval ülesse voolu vana võistleja Stanislav ise ja alla voolu tugevaid tulemusi võistlustel näidanud Jaak.. Ühesõnaga pe...es!
Seekord mõtlesin oma võimalused hoolikamalt läbi, Stass läheb raudselt randi pealt suurt püüdma, minul aga randi pealt võimalust pole. Ei maksa enam ehku peale ka riskima minna. Jaak aga püüdis eelmises voorus oma tsooni kolmanda tulemuse 2/3 jõe pealt.. järelikult tuleb mul panustada seekord jälle väiksema kala peale u. 2/3 jõe pealt, seal peaks vähemalt raskus pidama. Ja pidaski, isegi nii hästi et vahetasin 90g raskuse 65g raskuse vastu (50-65 grammise korviga püük sobib mulle kõige paremini). Loomulikult läks ka Jaak selles voorus sama teed, ehk praktiliselt minuga üks kaugus, vaid paar meetrit minust kaugemal. Eks siis tuleb lihtsalt oma kogemused maksma panna..
Teise vooru püügi algus 15:15 Ja söötmine võis alata, viskasin järjest 4-5 korvitäit sisse, sealhulgas ka algul natuke suurem kogus matõlli ning pinkit ning konksu söödastasin kolme tõuguga. Esimesed 10 minutit täieliku vaikust, aga siis hakkas ka keegi püügipaigas oma elumärke andma ja üsna pea oli mul esimene särjeke sumbas ja nii ta jälle algas, aga seekord oli võtt veelgi loium kui esimeses voorus.. Tuli mängida sööda ja elava kogustega.. Õnneks tundis aga keegi alati püügiplatsil huvi ja väiksemapoolset särge tuli peaaegu ketti..
Mulle tundus et ka Jaak oli lähemale kolinud ja temagi hakkas võistu särge kakkuma.
Ühel hetkel sai Stassil seal randipeal villand ja käratas "Kurrat te ajate mu plaanid kõik oma väikese kala kakkumisega segi!" Ja kolis temagi lähemale väiksemat särge kakkuma. Suurt kala teises voorus lihtsalt ei tulnud, vähemalt meie tsoonis. Küll aga oli näha et Jaan ja Timo saavad teises tsoonis ka suuremat.
Teised kaks tundi, eriti aga viimane tund vajus kala võtt veelgi loiumaks ja harvemaks, söödastasin konksu järjest väiksema söödaga: algul 3 tõuku, siis 2 tõuku, siis tõuk ja pinki või tõuk ja paar matõlli Aga suuremat muutust see kaasa ei toonud, kala kakkumine käis ikka praktiliselt Jaaguga kordamööda. Vahel harva suhtes 2:1 või 1:2. Samamoodi kakkus kala ka Stass..
Sellise püügi käigus hakkavad rolli mängima nn boonused (mõni suurem särg, säinas või latikas). Võidab see kes saab väikese kala sekka mõne suurema.
Särje kakkumise käigus sai Stass paar kena säinapoissi ja ma olin üsna kindel et nüüd on võistlus otsustatud, aga siis sai ka Jaak ühe kena kala ja pool tundi ennem lõppu tuli minulgi üks latikas ära..
Teise vooru püügi lõpp 18:15 Algab kaalumine ja praktiliselt kõik on veel lahtine, ning pinge kasvab kui Jaak lööb oma saagiga lati päris kõrgele, tulemuseks tal 4280 grammi ja enamus praktiliselt väike särg. Mõtlen veel endamisi et kakkusime praktiliselt terve aja kordamööda samasuuri kalu, tulemus peaks olema ka samasse kaalu, otsustab ainult see latikas..
Ja minu tulemuseks teises voorus, tänu ühele boonusele, 4600 grammi.
Nüüd on Stassi kord, tema kakkus väikest kala samamoodi ja sai ka boonuseks paar säinast kuid esimene tund läks tal nahka.. tulemuseks tal 3900 grammi.
Ühesõnaga minu esimene tsooni võit.
A tsoonis käis võitlus Timo ja Jaani vahel, Timol aga allavoolu parem võimalus ja kogenud püüdjana suutis võimaluse realiseerida, tulemuseks tal 7280 grammi, Jaanil aga 4740 grammi, kolmandaks tuli A tsoonis jälle Tarmo.
Kuna Timo võttis mõlemas voorus tsooni võidu siis temal ka kokku 2 punkti ja kindel inividuaalne esikoht. Nii Jaanil kui ka minul mõlema vooru peale 3 punkti, kuid sel juhul tuleb mängu püütud kogukaal ja nii sai Jaan ka individuaalse teise koha, minul individuaalne kolmas koht.
Küll aga meeskondlikult võtsime Jaaniga esikoha. Nii et loodetavasti oli ta minu kui varu meeskonnaliikmega kokkuvõttes rahul.
Tuli küll parajalt pikk kokkuvõte, kuid mõtlesingi et selle aasta viimasest ja vägagi hästi õnnestunud võistluste nädalavahetusest peab kirjutama natukene pikemalt. Eelmisel aastal ma alles tutvusin feedripüügiga, kuid minu areng toimus alles sel aastal tänu EFK klubile ja klubilistele, tänu kellele olen palju kogemusi saanud, kuid kõige suuremateks kogemusteallikateks on aga olnud võistlused ise.
Järgmisel aastal loodan samuti mõnest võistlusest osa võtta, kuid ees on talv ja palju-palju vaja veel õppida, võibolla järgmisel hooajal saab juba Angleri klubi meestele konkurentsi pakkuda, eks näis..
