Kuna vesi veel talviselt külm siis otsustasin prooviks võtta tagasihoidlikuma peibutussööda segu, konksu otsa pinky ja motõll. Peale jääminekut suurvee ajal on kala kergelt segaduses, seetõttu saagile ma suuri lootusi ei pannudki. Nii ka läks, esimene tund suur vaikus, teisel tunnil 2 võttu, kolmas tund toimus väike aktiivsuse suurenemine ja viimased kaks tund jälle praktiliselt vaikus. Tulemuseks 5 kala. Kõige märkimisväärsem nendest 600 grammine siig, kala keda mul varem tabada pole õnnestunud. Ja oi kui jõuline too kala veel on, keeras mitu korda end jões risti ja pakkus head võitlust. Kahjuks oli konks tal nii kurgus et tagasi seda kala lasta ei õnnestunud.
Miks nii läks? Peibutussööta ma süüdistada ei taha. Kuigi komponendid veel minujaoks tundmatud, tundus Mondiali talvine latikas piisavalt huvitav et seda kasvõi suvel Väikesel-emajõel proovida. Väiksema poolse tekstuuriga ja tagasihoidliku lõhnaga, nurrule ideaalne. Samad sõnad ka Sensase Black Magicu kohta, paras särje ja nurru jaoks. Pigem arvan et latika jaoks oli veel varavõitu ja nurrule see püügipaik ei meeldi, seal suhteliselt madal ning põhi liivane. Ka eelmisel aastal tuli sealt nurgu väga vähesel määral.
Ehk järgmine kord läheb paremini.
