16.10.2015 Pärnu jõgi, Tori

  5 päeva tagasi käisin Toris särge õngitsemas, kuna kala võttis tol korral hästi siis otsustasin täna uuesti proovida. Kuid täna oli särg tunduvalt passiivsem, eks ka ilm oli tunduvalt külmem. Hommikul näitas termomeeter -4 kraadi ja miinus kraadid püsisid kella kümneni. Sellegipoolest võttis särg terve püügiaja nagu ka eelmisel korral, mingisuguseid pause püügil sisse ei tulnud. Lihtsalt võtmine oli väga arg ja nokkiv, seetõttu ka palju tühihaakimisi. Aga ahven oli täna jälle tunduvalt aktiivsem, kokku tõuguga 4 ahvenat ja 1 ahvena äraminek kuna õhuke nr 12 sode light konks ei pidanud ahvena võitlusele vastu. Kokku sel korral 4. tunniga 7,8 kg kala.

14.10.2015, Sügisene Emajõgi

  Plaanisin küll pikalt et lähen teen sel nädalal ühe retke Elva jõe äärde, kuid otsustasin viimasel hetkel Emajõe kasuks, parem siis juba selle aasta viimane feedripüük et saaks rahus hooaja lõpetatuks lugeda.

Hommikul kell kaheksa jõudsin jõeäärde, olgugi et loodetud koht oli juba hõivatud, leidsin ühe kena kruusase kaldaga püügiplatsi ja kell 9 võis püük alata.
 5 korvi sisse söötmiseks, sekka ka tükeldatud ussi ja tõuku ja kui ritva püügile sain et tulnud esimest võttu kaua oodata..  mõni minut peale püügi algust oligi esimene latik sumbas. Kuid järgmist võttu ei järgnenud, isegi mitte väikese kala nokkimist. Hakkasin juba kahtlema kas oli sellel kalale tulemisel mõtet, kuid üks hetk jälle klassikaline latika võtt ja kala sumbas, seekord tuli juba kolm võttu jutti ja jälle kõik. Vahepeal mõni üksik nurg ja siis jälle 1-2 latikat ja niimoodi kuni püügiaja lõpuni. Kokku 5 tundi püüki.
 Kuna mu püügikohal oli sügavust üsna vähe siis eeldan et suurem latika parv paiknes eemal sügavamates aukudes, püügiplatsil liikusid vaid mõned üksikud kalad. Enamus võtud olid väga arad, mõni latikas lihtsalt nokkis ja tänu sellele oli ka üsna mitu tühihaakimist ning paar kala pudenes teel kaldasse.
 Aga peibutussööt paistis toimivat ja elus komponent aitas ka palju kaasa, ilma selleta poleks ma ilmselt pooltki seda saaki saanud. Kuid huvitaval kombel oli täna nurg praktiliselt kadunud, vaid mõned üksikud kalad. Vaatamata üsna passiivsele võtule tuli 5. tunniga korralik saak, kokku 14 kg.

11.10.2015 Pärnu jõgi, Tori

  Kuna eilsel õngitsemise võistlusel jäi natuke elusat komponenti alles siis otsustasin täna hommikul teha ühe kiire särjepüügi Tori kandis ja siis juba kogu perega Tartusse tagasi sõita. Algselt plaan, kell 6 üles ja kell 7 jõeäärde, muutus kui heitsin hommikul pilguga õue termomeetrile... mnjah, -5 kraadi ehk siis VIIS KRAADI KÜLMA ja see on kuradima külm jõeääres õngelatiga seistes. Ega siis muud kui tuli minek edasi lükata niikauaks kuni ilm natukene soojemaks läheb. Õnneks peale kella kaheksat oli ilm juba talutav, termomeetri näit 0.
  Püügipaigaks seekord paraja vooluga kärestike alune ala kus sügisel särg toituma koguneb ja ka säinas end kenasti näitab. Püügipaik küll üpriski madal, sügavust ca. 1,2 meetrit ja vesi sügise kohta natuke liiga selge. Ilmsel ka seetõttu jäi loodetud suur säinas seekord nägemata, suur säinas üpris arg ja selge veega teda raske madalas tabada.
  Säina ootuses valmistasin ka natuke suuremate osistega seemnete rikka peibutussööda ja elusa komponendina läks käiku pinky ning sääsevastsed.
 Püügiaeg 09.00-12.00 ehk siis korralik speedpüük ja trenn kus iga sekund tuleb läbi mõelda, pideval väikeses koguses peibutussööta püügiplatsil heita ja kala aktiivsena hoida.
Päeva esimene kala, u. 300 grammine ahven tuli aga kerge ehmatuse ja tühja konksuga, nimelt loodisin konksule kinnitatud tinaraskusega enne püügi algust põhja ja ühel hetkel lood krt põhjas kinni, kuid järgmisel hetkel hakkas juba "põhi" liikuma ja peatselt oligi kena kuldne triibu kaldal. Eks ka ahven valmistub hetkel talveks ja ründab kõike liikuvat, seekord siis põhja loodimise tina.
 Aga nagu ikka 5-6 suuremat söödapalli püügiplatsile ja särje kakkumine võis alata.. jaa seda särge tuli ketti, sekka ka mõni üksik nurg, väiksem turva- või säinapoiss ning ka niimõnigi teib sattus mu sumba.
Katkematu võtt kestis püügi lõpuni välja ja see aeg möödus ikka väga kiirelt.
  Särg oli küll enamasti väiksema poolne 50-100 g, kuid vahes harva viskas ka mõne 200-300 g "labakinda". Aga oi kui ilusate värvidega need Tori särjed on, tumeda selja ja kuldsetes toonides küljega ning millised ilusad punased uimed ning silmad.. õnneks kõik kalad elavad jões edasi.
  Kolme tunni tulemus endalegi uskumatud 9 kg ja seda valdavalt väike kala. Korralik trenn.

04.10.2015 Emajõgi, Mäksa all

 Plaanisime Mikuga minna Mäksa alla kuna kuuldu põhjal teadis Mikk rääkida et seal pidavat latikat olema. Plaan paigas ja hommikul kell 6 start Lõunakeskuse Statoilist Mäksa poole. Kohale jõudes varustuse vedamine jõeäärde ja ettevalmistus püügiks võttis ikka omajagu aega. Püügiaeg u. kell 08:00 - 12:00.
  Selle ajaga pidime tõdema et suured latikasaagid jäävad sel korral jõkke. Esimesed 2 tundi oli probleeme isegi nurgu üles leida ja võtma saada, proovisin nii vastaskalda randi peal kui ka keset jõge sügavast. Randi peal oli küll võtte natuke rohkem kuid nurg väiksem, keset jõge jällegi nurg suurem kuid kala harvem.
 Seega otsustasin leppida pisema kalaga randi pealt, vähemalt ei hakka püüdes igav. Õnneks oli mul piisavalt kaasas punast ussi ja tõuku, nii et elava sisse uhamine aitas kala elavamaks muuta ja ka võtt muutus seetõttu nokkimisest agressiivsemaks. Ilmselt väikese kala suurenenud huvi ja pidev elava sisse viimine mõjus niipalju et väikese kala vahele tuli ka üks ca. kilone latik (ja päeva eesmärk, 1 latikas, saigi täidetud). Kella 11 paiku vajus aga kalade aktiivsus ära. Ennem kella 12 toimus küll üks ebamäärane latika võtmine aga kuna võtt oli väga siis haakisin ilmselt kehvasti konksu huulde ja kala pudenes esimeste meetritega. Ja nagu latika puhul seaduseks, kaasnes sellele äraminekule vaikus. Mikk aga juba pakkis oma asju kokku, seega otsustasin ka mina kodinad kokku pakkida ja nii see lühikene püügipäev lõppeski.
 Tulemuseks mul 3 kg kala, sealhulgas ka üks latikas, Mikul silmajärgi ca. 2 kg kala. Nurrud tal aga oluliselt suuremad ja üks nurru mõõtu latikas kah seal hulgas.

 Kui võimalik siis üritan sellel või järgmisel nädalal veel korra Mäksa kanti luuresse minna ja siis juba Veeteede Ameti kaardi abil et sügavate aukude kontuurid täpselt ülesse leida, ehk nii on rohkem latikaga õnne.

15-16 august Angleri Maraton ja 22-23 august Tubertini Cup Leedus

15-16 august Angleri Maraton

  Toimus see võistlus Emajõe ääres Vorbusel ja kuna tegemist on raske võistlusega siis otsustasin ma seal osaleda üsna viimasel hetkel. Nimelt tegemist on 24 tunnise võistlusega mis koosneb kahest püügivoorust.

Aastatega on mul aga välja kujunenud 4-5 tunni pikkused püügipäevad, väga harva teen üle 5 tunni pikkuseid püügipäevi. Seega paras vastupidavuse proovilepanek.

Esimene püügivoor kell 8-18 loosiga võetud sektor 18 ja tsoon C. Kalaga olid aga lood kehvad, latikat ei kusagil ja nurrud väiksema poolsed, kuid aegajalt neid ikka tilkus. Peale lõunat aga tekkis vaikus ja ennem püügivooru lõppu hakkas alles jälle nurgu tilkuma. Minu õnneks ei saanud ka kõrval püüdjad mehed kala võtma ja nii see esimene voor lõppeski minujaoks 8270 grammiga mis tagas nappidega C tsooni esimese tulemuse. Krahman 7845 g teine ja minu kõrval püüdnud Zabashta 6760 g kolmas. Teistes tsoonides saadi suuremaid saake ja ka mõned latikad, kuid oodatud suuri latika saake ei tulnud.

Peale kaalumist ümber loosimine ja varustuse tassimine uude sektorisse B 10. 

Teine püügivoor kell 21-11. Otsustasin et üritan püüda niikaua kui kala võtab ja siis mõni tund autos magamist et järgmine päev vastu pidada, väsimus andis õhtul kell 9-10 ajal juba korralikult tunda ja silmad vajusid toolis vägisi kinni. Kala aga võttis veel kehvemalt kuis esimeses püügivoorus, õnneks sain aga õhtul 9-11 vahel u. kilo kala mis tõstis hommikuks natuke võitlusvaimu ja enesekindlust, sest minu kõrval olevad püüdjad õhtul väga kala ei saanud. Kell 11-05 tegin püügis pausi ja katsusin autos välja magada. Kuid hommikul ärgates andis väsimus ikka veel tunda ja suure külmaga oli väga raske end jälle võistluslainele viia.

  Kala võtt oli hommikul aga veel kehvem kui eelmisel päeval, ei aidanud elus komponent peibutussöödas kui ka erinevate lisanditega testimine. Õnneks suure suure meelitamisega midagi ikka tuli. Teise vooru tulemuseks 5000 g nurgu ja paar väikest latikalipsu. See tagas mulle oma tsoonis kolmanda tulemuse. Pavelil teine tulemus 6560 g ja Skiba meie tsoonis esimene 12485 g.

Kokkuvõtteks 4 punkti ja tugev 5.koht väga raskelt võistluselt.

Peale võistlust mõtlesin et ei enam kunagi, kuid nüüd mõtlen et võimaluse korral lähen ka järgmisel korral. Sest see võistlus sobib väga hästi erinevate söödaretseptide testimiseks võistlus olukorras. Järgmisel korral valmistun igatahes Maratoniks põhjalikumalt.

22-23 august Tubertini Cup Leedus

 Eelmisel aastal alustasin võistlemist just Tubertini Cupil, sain 28. koha ehk olin praktiliselt viimane. Sel aastal oli mul plaan aga oma kohta parandada. Läksime seekord suurema kambaga. Neli võistlejat Jaan Grents, Mikk Alekõrs ja Denis Mežennõi ja mina ning treeneriks Tarmo Erlich, paljudel kaasas ka naised.

Esimene võistluspäev vedas loosiga ja sain ääresektori A2 (A1 oli minu õnneks tühi) kuid minu kõrvale tuli üpris tugev valgevene mees Aleksandr Širko. Tänu ääresektorile ma ilma kalata ei jäänud, sain mõned latikad keskmise kaaluga 400-600 grammi. Kuid kala minu sektorisse pidama ei jäänud, kõrval püüdev valgevene mees pani kogemused maksma ja suutis mind üle püüda. Minul esimese päeva kaaluks 4400 grammi latikat ning oma tsooni teine. Širko võttis kõrvalt esimese tulemuse 6718 grammiga.

Teine võistluspäev sain loosiga sektori B7 ehk seal üsna püügiala keskel, kuid minu üllatuseks tuli mulle vasakut kätt kõrvale läti üks tugevamaid Valdis Mols, ning paremat kätt head tulemust näidanud Eugenijus Žilionis ning peale teda juba teine tugev lätlane Krištjanis Lisovskis, ühesõnaga ma olin täielikult karbis kinni. Kui võistlus algas siis sain rahumeeli jälgida kuidas Valdis ja leedukas järjepanu kala kakkuma hakkasid, küll väikeseid kuid siiski midagi, mul aga simesel tunnil null ja siis alles hakkas midagi tilkuma. Kuid kala ma alla ei saanud, pigem tundus et mõni üksik kala ujus läbi minu sektori kõrval sektorisse tugevate meeste söödaplatsile. Põhimõtteliselt tekkis mul seal võistlusel tunne nagu oleks tonkamees feederdajate seas, tase oli lihtsalt niivõrd erinev. Kuid päris ilma ma ei jäänud, teisel päeval tulemuseks mul 4859 grammi ja selle tulemusega olin ma oma tsoonis 5. Valdisel ja Krištjanisel aga ulatusid saagid 10. kiloni.

  

Üldkokkuvõttes tuli 7 punkti ja 30. mehe seas tugev 12. koht. Vähemalt eesmärk sai täidetud ja võrreldes eelmise aastaga sain tunduvalt parema koha.

Tagantjärgi mõeldes, huvitav mis oleks juhtunud kui ma poleks seal tugevate meeste vahel karbis olnud, kas ma oleks siis parema koha saanud, või hoopis halvema!? Eks mõtteainet jätkub kauemaks, et mis peibutussöödad oleks toiminud, mida oleks pidanud taktikas muutma ja millist elusat komponenti oleks tulnud kasutada. Järgmisel aastal ehk uuesti ja siis juba eesmärk esikümnesse jõuda. Miks ka mitte!