esmaspäev, 28. mai 2018

07.04 ja 29.04 Emajõgi, Lodjakoda


07.04 Lodjakojas feederdamise avalaks.

  Esimest feederdamist planeerisime Lodjakojas päris pikalt, kuna Emajõgi vabanes jääkaanest juba paar nädalat varem. Probleeme tekitas vaid talvine kõrge veeseis mistõttu olid kaldad kõik pikka aega jääkaane all. Vahepeal oli vesi aga pea pool meetrit alanenud, siis oli see kalda jää nagu üks suur liumägi otsejoones jõkke.. Alles viimase nädala kõrged õhutemperatuurid suutsid seda kaldajääd piisavalt sulatada et kangidega raiudes pukkade jaoks pesad jääsisse saaks teha..
  Igatahes 07.04 hommikul kogunes Lodjakotta kokku korralik kamp heas mõttes hulle, 10 meest ja üks naine. Alustuseks loosisime püüdjate järjestuse üksteise suhtes ja siis algas vaevaline püügikohtade rajamine..
 Püügist endast: Nüüd peaks siin järgnema üsna pikk ja põhjalik püügi analüüs.. aga mida ei ole.., ei ole tulemust mida analüüsida. Kala võtt oli üdini talvine ja passiivne, pm. kala lihtsalt ei võtnud. Oleks siis et kellegi sööt oleks eristunud, aga ei, kõigil üsna samad tulemused alustades kiisast, kuni 3-5 nurruni välja, vedas vaid nendel kes said oma mõnele nurrule lisaks ühe boonus latika. Kokku võeti 11. feederdaja seas välja 5 latikat.
  Tagantjärgi tarkus: Isiklikult sain ma 4. tunni peale kokku 5 kala, kaks võttu ei suutnud ära realiseerida. Ilmselt söötsime me tol päeval kõik korralikult püügiplatsi üle, kuna keegi ei olnud valmistunud nii kehvaks tulemuseks. Pigem oleks võibolla pidanud alustama 4-5 korvitäie sööda ja vähesel määral ka tugevalt purustatud tõuguga ja peale sisse söötmist püüdma üldse võibolla isegi kuni pool tundi paljalt loodimistinaga. Korviga peale anda võibolla ainult korra poole tunni tagant ja kui ka elusat siis ainult tugevalt purustatuna, et üksikud kalad kõhtu täis süüa ei saaks. Aga no kus sa sellega, tagantjärgi oleme kõik targad, aga kui kõrval 10 feederdajat iga korviga sööta ja elusat alla uhavad, siis on väga raske oma plaanidele keskenduda.

Vesi oli tol päeval ilmateenistuse andmetel lõunal ikka veel talviselt külm 2 C ja vee kõrgus Tartu-Kvissentali järgi 156 cm.






29.04, teine käik Lodjakotta.

  Teise püügi tegime Lodjakojas 3 nädalat hiljem, kuna vahepeal olid ilmad tunduvalt kevadisemaks läinud ja vee temperatuur mühinal tõusnud, siis ootasime teisel püügil märksa paremaid saake. Seekord oli minu püügikaaslaseks Mikk Rohtla ja plaaniks ühiselt 5 tundi trenni kuid erineva taktikaga. Mikk alustas vähese söötmise ja ainult tõuguga, mina seevastu söötsin koheselt suure korviga ca. 10 korvitäit ja hakkisin sisse ka kõvasti ussi, eesmärgiks mul saada kätte selle aasta esimene latikas. Aga võta näpust, esimesed pool tundi toimus Mikul korralik nurru võtt ja minul seevastu vaid paar nokkimist.. Nii et kaua ma ei suutnud vastu pidada, vahetasin ussid konksu otsas tõukude vastu ja hakkisin ka ise tõuku sööda sisse. Peale elusa vahetust tõugu vastu toimus 10-15 minutiga ka minu söödaplatsil muutus, nurg ilmus platsile ja läks elusa peale korralikult käima. Ühel hetkel suutsin ma isegi enamus nurgu Miku platsi pealt oma platsile meelitada sest nurru võtt püsis mul üsna aktiivne püügi lõpuni välja, see vastu Mikul vaibus viimastel tundidel nurruvõtt ära.. Ausaltõeldes too võtt polnud nüüd teab mis meeletu, ilmselt kala alles kogus kevadise õgimisega tuure, kuid vähemalt igav ei hakanud. Tulemuseks Mikul 5,5 kg ja minul 7,9 kg. Kahjuks jäi latikas ikka veel tabamata kuid seevastu sain boonuseks kena pontsaka kogre.Vahepeal liitusid meiega ka Rauno ja Echtel, kuid nemad said püüda alla 4. tunni, seega nende tulemused olid natukese kehvemad.

Tagantjärgi oleks ilmselt pidanud ka alustama vähema söötmisega ja minna koheselt tõugu peale kuna tõuk on hea universaalne sööt ja sobib hästi ka latikale, kui nurg ette ei jõua. Aga siis ei oleks saanud kindlaks teha et nurg täielikult ussi väldib. Ühtlasi oleks ma pidanud kohe püügi alguses distantsi muutma, kuna Mikk alustas püüki täpselt sama distantsi pealt ja vaid 5 meetrit minust allavoolu, nii et pm. ma püüdsin Miku varjus. Kõik kala mis minu sööda peale kohale tuli, ujus läbi Miku söödaplatsi. Distantsi muutus oleks ilmselt ka kogukaalule positiivsemalt mõjunud.

Vesi Tartu-Kvissental 179 cm ja 9,7 C













teisipäev, 1. mai 2018

21.04 - 22.04 Pärnu, EMV 2018 1. Etapp, VOBLER CUP

14. aprill Pärnus trennitamas.

  Kuna mingisugust ülevaadet hetkeolukorrast Pärnu jõel oli hädasti vaja, siis aga loomulikult planeerisime Denissiga nädal ennem esimest feedri etappi trassi peal ka trenni teha. Loomulikult see trenni väärtus oli enamgi kui kaheldav, sest jõgi vabanes jääkattest alles mõned päevad ennem trenni ja vee temperatuur tõusis tol hetkel praktiliselt 1 kraad päevas, nii et iga päev võib olla juba eelmisest erinev. Aga vähemalt sai trenni põhjal varstus kokku pandud.
  Selle aasta Pärnu võistlus toimus esmakordselt kahe trassi peal, sest vana trassi on kahjuks promenaadi ehituse tõttu natuke lühemaks tehtud ja kõik võistlejad enam ühe trassi peale ära ei mahu. Esialgne plaan oli teha proovipüük mõlema trassi peal, kuid aja puudusel otsustasime tutvuda vaid uue trassiga, lootuses et vanas kohas on pilt sama.
Lühidalt uuest võistlustrassist ka, asub see siis Pärnus vana kalakombinaadi (nüüdseks küll kalakombinaat lammutatud) kai peal. Trassi pikkust kena 200+ meetrit ja kai kõrgus veepinnast natuke üle 3. meetri. Esmapilgul tundus seal kai äärepeal püük üsna hirmutav, kuid eks sellega harjub ära. Minuarust tolle uue trassi üheks suurimaks eeliseks oli üsna tasane ja ühtlane süvistatud jõe põhi. Kalda rant, kui selline, praktiliselt puudub ja ühtlane sügavus pm. kaini välja, jõe põhi kergelt mudane, paiguti kruusaste laikudega.
 
  Mis me siis trenni käigus teada saime?! Kuna jää minekust oli alla nädala möödas, siis üllatuslikult moodustas meil trenni põhi saagist särg. Üllatav oli see seetõttu, kuna tavaliselt on Pärnu võistluse põhikala olnud väiksemapoolne nurg. Trenni tegime kokku viiekesi: Mina, Denis, Mikk A., Dima ja Urmas. Ja kaalud siis vastavalt Mikk (reas keskmine) 1,7 kg, Denis 3,7 kg, Mina 4,1 kg, Dima 6,1 kg ja Urmasel käis väidetavalt kõige rohkem kala käest läbi, kuid temal paraku kai pealt püügiks vastavat pikkusega sumba kaasas ei olnud. Urmas ja Dima püüdsid enamuse ajast kaugema 40+ meetrit distantsi pealt ja saagist Dimal silmajärgi 60% särg ja 40% nurg, esines ka suurt nurgu saagi sees. Urmasel jutu järgi valdav enamus just suur nurg. Mikk püüdis ka enamuse ajast kaugema distantsi pealt, kuid kas siis kõrval Dima söödaplats segas ja tõmbas kala alt ära, ilmselt ka keskmine püügi positsioon mängis oma rolli, kuid Mikul söödaplats väga ei töötanud ja kala vähe, sellegipoolest oli tal sumbas päris mitu suuremat nurgu. Mina ja Denis alustasime ka kaugemalt, kuid minul söödaplats kaugemal nii hästi tööle ei hakanud kui Dimal ja Urmasel, ka viidikas hakkas kohe üsna alguses segama. Denis suutis kaugema sööda platsi peal tiba paremini hakkama saada ja püüdis esimese tunni minust tunduvalt parema tempoga. Seetõttu otsustasin tuua teise püügiplatsi ca. 17 meetri kaugusele üsna kalda äärde, lootuses et teistest erinev distants võib paremini tööle hakata.. Nii ka läks, üsna pea hakkas pihta särje kett, eks särg hoiabki jõgedes pigem kalda ligi. See särjekett toimis üsna hästi ligi 2 tundi kuni ühel hetkel hakkas domineerima püügiplatsil viidikas. Seetõttu tuli hakata välja mõtlema, kuidas selle viidika probleemiga toime tulla, seda ennekõike just võistluse jaoks. Paistis et kõige paremini töötas taktika, sööta korraga rohkem aga harva. Pidev väiksema korviga söötmine tekitas paratamatult püügiplatsile söödasamba mis hõljus vaikselt allavoolu ja meelitas massiliselt viidikaid. Harvema söötmisega vajus viidikamass püügipiirkonnas laiali ja nii tekkis suurem võimalus et konksu otsas olev sööt sellest viidika kadalipust läbi pääseb..
 Minu särjeketi peale tuli ka Denis kalda poole lähema distantsi pealt püüdma ja hakkas samamoodi ketti saama, kuid ka temal tegid viidikad korraliku peavalu.




Trenni järel otsustasingi ka võistlustel jätta põhi distantsiks lähem distants ja vajadusel kasutada varu distantsi kaugemal. Juhul kui kala eest ära kaob või viidikas püügi põrguks teeb. Kuna trenni ja võistluse vahet oli veel terve nädal soojasid ilmasid, siis isiklikult lootsin et suurem nurg ja särg kaovad ja püügiplatsidel hakkab domineerima väiksem nn. sportnurg. Nii nagu Pärnu võistlustel tavaks. Eks määrav info pidi tulema reede õhtul päev ennem võistlust, kui valdav enamus võistlejaid trassi peal trenni teevad.


21.04 Esimene võistluspäev.

  Hommikul vara võistluskoha parklas oli kuulda minujaoks röömustavat infot: "Särg kadunud, palju nurgu ja viidikat!" Minule see info sobis ideaalselt, vastasel juhul oleks ma pidanud särje jaoks eraldi sööta tegema. Vähemalt sain kasutada siiani toimivat Pärnu klassikat ehk G5+Gros Gardon, ning sellel aastal veel uue komponendina Matric Black, mis eelmisel aastal Emajõel näis nurrule sobivat.
  Võistlus, nagu ikka algas registreerimise ja tsoonide ja sektorite loosimisega. Aga kuna meil oli  Pärnu võistlus esmakordselt kahe trassi peal siis otsustati loosida esimese päeva hommikul kohe mõlema päeva trassid välja, nii ei teki teise päeva hommikul jälle asjatut sõitmist Pärnu linna vahel. Isiklikult lootsin ma mõlemad päevad saada vana trassi ehk B trassi peale, aga läks hoopis teisiti, sain loosiga hoopis mõlemad päevad uue A trassi peale ja esimese päeva sektori nr. mul 3 ehk üsna hea paiknemine allavoolu servas. Peale loosimist sõitsid pooled võistlejad, kaasaarvatud mina, läbi linna juba uue A trassi peale..
  Igatahes esimeste minutitega sai selgeks et kerge võistluspäev see olema ei saa. Otse minu kõrvale sektor nelja sättis end sisse üks kõige tugevamaid Eesti feederdajaid Oleg Nepomnjastsi. Aga kõige raskemaks tegi tolle võistluspäeva hoopis tormi möötu raju tuul. Kohati ulatusid tuuleiilid kai peal arvatavasti isegi üle 25 m/s. Tuul oli nii tugev et puhus korduvalt minu sumba veest ülesse kai peale, olgugi et mul oli ballastiks paar kilo kive sumbas. Võtu nägemisest polnud see päev juttugi.
  Kui võistlus algas, hakkasin ma püüdma kohe eelnevalt paika pandud taktikaga, söötes esimese hooga 3 suurt korvi sööta 20. meetri kaugusele püügiplatsile. Teised minu kõrval püüdjad seevastu aga tegid oma söödaplatsid kaugemale ca. 30 meetri peale, söötsid tunduvalt väiksemate korvidega ja vähemalt 8-9 korda. Ometi koguselt viisime kõik u. sama koguse sööta alla. Võibolla sellest et minu sõõdetud platsi peal sai kala u. 5 minutit harjuda, igatahes mina sain oma söödaplatsi praktiliselt kohe tööle ja kala hakkas tulema üsna hea tihedusega, esimene pool tundi kulus vaid õige püügisageduse leidmiseks. Ja nagu paan oli siis püüdsingi enamvähem suhtega ca. 5 korvi tühjalt ja 1 korv sööda ja hakitud elusaga et mitte kohe püügi alguses oma platsil viidika probleemi tekitada. Sellist puhast püügilõbu oli mul vast. 1-1,5 tundi kuniks Oleg, nähes minu kala saamise tihedust, kolis täpselt sama distantsi peale kus mina püüdsin ja hakkas kopeerima minu püüki. Huvitav oli vaadata kuidas ta võttis stopperiga aega kaua ma oma korvi vees hoian, sest tegemist oli ju puhtal ajastamise püügiga, kuna võttu polnud võimalik sellise tuule käes näha. Eks see ajastamise pikkus on üsna tähtis, kuna liiga kiirelt korvi välja kerides ei pruugi kala sööta ära jõuda võtta, samas liiga kaua korvi vees hoides võib kala sööda hoopis ära süüa ja minema ujuda, lõppkokkuvõttes kaotad liialt kaua sööta vees hoides väärtusliku aega. Igatahes tundus et teine võistluse pool oli Olegil asi juba käpas ja ta püüdis kala sama tihedusega kui mina ja viimased 1-2 tundi püüdis ta isegi minust parema tihedusega kala. Võibolla ma eksin oletustega, aga mulle tundus et Oleg kasutas paar korda isegi allavoolu püüdja segamise taktikat, tõmmates elusat täis korvi veepinnal tühjaks, nii hajub kerge elusa pilv allavoolu suurele maa-ala peale laiali, tõmmates sellega allavoolu püüdja püügiplatsile koondunud kala laiali. Samas võis Oleg kasutada ka keemiat ja kala oma söödaplatsile meelitada või tekkis minu püügiplatsile röövkala. Oletan seetõttu kuna paar korda tekkisid minu püügiplatsil sisse pausid kus kala võtt pea katkes või võttis kehvalt, samas Olegil tuli kala ikka hea tihedusega edasi..
  Igatahes esimese võistluspäeva päästis õige püügitaktika valik. Esimesel päeval A tsoonis kaalud minul 8170 g, Olegil minu kõrval 6215 g ja Sobolevil A tsooni teises otsas 5460 g.

 B tsoonis vana võistlustrassi peal olid kaalud väiksemad kuid sellegipoolest viimaste aastatega võrreldes väga suured. Rohtla 4985 g, German 4850 g ja Krahman 4575 g. Minu meeskonnakaaslane Denis oli oma tulemusega tsooni 5. kohal 3602 g. Temal paraku see sööt ei töötanud mis minul toimis. Sellegipoolest hoidsime esimese päeva järel meeskondlikult 3. kohta.


22.04 Teine võistluspäev.

  Teisele päevale läksin vastu enesekindlalt, söödas ega taktikas muutusi teha ei plaaninud. Muidugi see enesekindlus lahtus üsna pea, kui võistlustrassi ääres ettevalmistusi tehes ja söötasid segades hakkasid kõigil telefonid helisema. Helistasid tiimikaaslased, kuna teise võistlustrassi juures käis sektorite loosimine ja nii see tuli.. mina sektor 2, ehk praktiliselt oma eilse koha peal trassi servas, mis iseenesest peaks olema üsna hea uudis.. aga siis tuli välja et Krahman on minu kõrval sektor 3 ja sektor 1 minust allavoolu aga hoopis German. Niit et ühed kõige tugevamad JÄLLE minu kõrval ja mina nende vahel karbis kinni. Ma üritasin varustuse paika sättimise ja põhja loodimise ajal varjata seda kui kaugel ma püüdma hakkan, pannes püügidistantsi eelmise päeva kauguse järgi sama distantsi peale ja loodisin üldiselt kogu 40 meetri ulatuses põhja läbi.. Aga sellest nagunii kasu ei olnud, Germanil oli Olegi info põhjal minuga täpselt sama distants ja ka Krahmanil oli ilmselt kuuldu põhjal ka täpsel sama distants kui minul.. 
 Püügikoha söötsin sisse sama taktikaga nagu eelmine päev, ehk 3 suurt korvitäitsööta lisaks ka tugevalt purustatud elusat et mahlad kõvasti välja tuleks. Kuna German ja Krahman söötsid seekord rohkem, siis igaks juhuks panin ka mina 1. korvi sööta lisaks ja püük võiski alata..
  German sai kohesel platsi tööle ja hakkas stopperiga ajastades pm. esimesest minutist peale kala kakkuma, minul võttis algus vähe vedu aga poole tunni pärast olin ka mina juba kala kakkumas. Krahmanil tundus seevastu olevat raskem, tema omal püügiplatsi nii hästi tööle ei saanud ja juba alguses segasid püügiplatsil tal viidikad.. Seevastu meie Germaniga kakkusime võidu, kord ühel tempo natuke parem, kord jälle teisel.. kuid üldiselt paistis ikkagi Germanil tempo parem olevat ja alguses kohe käima saamisega läks German minul eest ära. 2-3 tund lootsin vaid selle peale et võtt kehvemaks muutub ja sööda eelised välja tulevad.. 4-5 tund aga tekkis meil püügiplatsile korralik probleem ehk viidikas, eks ka eelmisel päeval tekitas viidikas probleeme, kuid ilmselt oli see eelmise päeva võistlus kogu lähikonna viidikapopulatsiooni trassi peale kohale meelitanud, sest nii palju tüli see viidikas eelmine päev küll ei tekitanud. Üks hetk polnud lihtsalt võimalik enam muud kala püüda, 10. viskest heal juhul üks välja kerimine oli nurg. Too hetk ma üritasin püüda ka maisiga kuna seda väga viidikas ei tahtnud, aga mais ei paistnud ka nurrule väga huvi pakkuvat. Mõned nurrud ma sain maisiga kuid samal ajal püüdis kõrval German või Krahman 2 korda paremini. Viimased 2 tundi tundus olevat just Krahmani tähelend, olles vahepeal hunniku viidikat püüdnud ja sellest jamast loobunud, kolis ta kaugema distantsi peale ja viimastel tundidel sai ta kaugemalt päris hea tihedusega nurgu, aga sekka ka kõvasti viidikat, mistõttu ma ei näinud kaugema distantsi pea nii suurt eelist. Eks ma lootsin ikka veel et minu platsil viidikad hajuvad ja lasevad jälle nurgu püüda. Lõpus viimased pool tundi läkski natuke paremaks ja sain järjest ilusaid nurge, kuid samamoodi said ilusat kala minu kõrval ka German ja Krahman.
  Kui kõlas lõpusignaal, algas kõige raskem osa, kaalumine. Üldiselt ma olin rahulik, tuleb mis tuleb, isegi kui mitte esikoht siis võistlus ise oli läinud üsna plaanipäraselt. Ennem kaalumist oli teada et meie kolmik ilmselt paneb A tsoonis esikolmiku paika, teiste kaalud olevat olnud kesised. Ma olin kindel et German võtab ka tugeva kaaluga tsooni esikoha ära ja 2-3 koha heitlus käib meil Krahmaniga. Kuna Krahman püüdis viimastel tundidel väga hea tempoga siis ta võib reaalselt minu kaalu ohustada.. Ja kaalumisel selgus: Germanil tugev 7585 g, mina 6010 g ja Krahman 4765 g. See langetas tugevalt kaalumise pinget.. Ma rehkendasin juba punkte ja mõtlesin et meil Germaniga mõlemal võrdne arv punkte, samas minu kogukaal on parem.., kuid siis German mainis et Sobolevil A tsooni teises otsas on ka u. 6 kg saak.. ja siis oli selge, las need punktid ja arvutused jäävad.. Nii oligi, Sobolev kasutas võimaluse ära ja tegi teine päev tugeva tulemuse 6270 g, mistõttu langesin mina oma tsoonis 3. kohale ja lõppkokkuvõttes 1. koha heitlusest välja. 

B tsoonis olid teise päeva kaalud paranenud: Pavelil 6654 g, Olegil 6171 g ja Tširinovitš 5100 g. Minu meeskonna kaaslasel Denissil aga jälle söödaga probleeme ja kaaluga 4599 g  tsooni 7. tulemus.

Lõpp tulemuseks Germanile tänu tugevale teisele päevale 1. koht, Minul ja Olegil mõlemal sama arv punkte, kuid kaaluga ma edastasin nii et mina 2. koht ja Oleg 3. koht. Meeskonnad Salmo kindel 1. koht, Maver 2. koht ja meie Denissiga suutsime napilt ikkagi 3. koha napsata.






Kokkuvõtteks: Ise jäin tolle võistlusega igati rahule, teisel päeval oleks ehk saanud taktikat muuta. Kui meil oleks Denissiga omavahel side olnud, siis ma ilmselt oleks võtnud meeskonnakaaslast kuulda ja läinud viidika probleemi pärast kaugema distantsi peale. Ma mõtlesin seda ise korduvalt kuid samas mul tilkus ka aeg-ajalt nurgu ja nii ma otsustasin vana distantsi kasuks.. Võibolla kaugema distantsi pealt oleks ma viidika probleemist lahti saanud ja puudujäänud 260 grammi kala püüdnud, arvestades kala suurust teeb see u. 3 nurgu. Usun et selle 3 nurgu oleks püüdnud ka tänu täpsemale ajastamisele, ehk järgmiseks korraks on kindlalt stopperit vaja. Niimoodi puusalt ajastada, nagu ma seni teinud, ikka maksimumi võtta ei saa, seda oli näha kõrvalt Germani ja Olegi püüki jälgides. Aga nagu ikka, iga võistlusega õpime midagi.