Mis me siis trenni käigus teada saime?! Kuna jää minekust oli alla nädala möödas, siis üllatuslikult moodustas meil trenni põhi saagist särg. Üllatav oli see seetõttu, kuna tavaliselt on Pärnu võistluse põhikala olnud väiksemapoolne nurg. Trenni tegime kokku viiekesi: Mina, Denis, Mikk A., Dima ja Urmas. Ja kaalud siis vastavalt Mikk (reas keskmine) 1,7 kg, Denis 3,7 kg, Mina 4,1 kg, Dima 6,1 kg ja Urmasel käis väidetavalt kõige rohkem kala käest läbi, kuid temal paraku kai pealt püügiks vastavat pikkusega sumba kaasas ei olnud. Urmas ja Dima püüdsid enamuse ajast kaugema 40+ meetrit distantsi pealt ja saagist Dimal silmajärgi 60% särg ja 40% nurg, esines ka suurt nurgu saagi sees. Urmasel jutu järgi valdav enamus just suur nurg. Mikk püüdis ka enamuse ajast kaugema distantsi pealt, kuid kas siis kõrval Dima söödaplats segas ja tõmbas kala alt ära, ilmselt ka keskmine püügi positsioon mängis oma rolli, kuid Mikul söödaplats väga ei töötanud ja kala vähe, sellegipoolest oli tal sumbas päris mitu suuremat nurgu. Mina ja Denis alustasime ka kaugemalt, kuid minul söödaplats kaugemal nii hästi tööle ei hakanud kui Dimal ja Urmasel, ka viidikas hakkas kohe üsna alguses segama. Denis suutis kaugema sööda platsi peal tiba paremini hakkama saada ja püüdis esimese tunni minust tunduvalt parema tempoga. Seetõttu otsustasin tuua teise püügiplatsi ca. 17 meetri kaugusele üsna kalda äärde, lootuses et teistest erinev distants võib paremini tööle hakata.. Nii ka läks, üsna pea hakkas pihta särje kett, eks särg hoiabki jõgedes pigem kalda ligi. See särjekett toimis üsna hästi ligi 2 tundi kuni ühel hetkel hakkas domineerima püügiplatsil viidikas. Seetõttu tuli hakata välja mõtlema, kuidas selle viidika probleemiga toime tulla, seda ennekõike just võistluse jaoks. Paistis et kõige paremini töötas taktika, sööta korraga rohkem aga harva. Pidev väiksema korviga söötmine tekitas paratamatult püügiplatsile söödasamba mis hõljus vaikselt allavoolu ja meelitas massiliselt viidikaid. Harvema söötmisega vajus viidikamass püügipiirkonnas laiali ja nii tekkis suurem võimalus et konksu otsas olev sööt sellest viidika kadalipust läbi pääseb..
Minu särjeketi peale tuli ka Denis kalda poole lähema distantsi pealt püüdma ja hakkas samamoodi ketti saama, kuid ka temal tegid viidikad korraliku peavalu.
Trenni järel otsustasingi ka võistlustel jätta põhi distantsiks lähem distants ja vajadusel kasutada varu distantsi kaugemal. Juhul kui kala eest ära kaob või viidikas püügi põrguks teeb. Kuna trenni ja võistluse vahet oli veel terve nädal soojasid ilmasid, siis isiklikult lootsin et suurem nurg ja särg kaovad ja püügiplatsidel hakkab domineerima väiksem nn. sportnurg. Nii nagu Pärnu võistlustel tavaks. Eks määrav info pidi tulema reede õhtul päev ennem võistlust, kui valdav enamus võistlejaid trassi peal trenni teevad.
Hommikul vara võistluskoha parklas oli kuulda minujaoks röömustavat infot: "Särg kadunud, palju nurgu ja viidikat!" Minule see info sobis ideaalselt, vastasel juhul oleks ma pidanud särje jaoks eraldi sööta tegema. Vähemalt sain kasutada siiani toimivat Pärnu klassikat ehk G5+Gros Gardon, ning sellel aastal veel uue komponendina Matric Black, mis eelmisel aastal Emajõel näis nurrule sobivat.
Võistlus, nagu ikka algas registreerimise ja tsoonide ja sektorite loosimisega. Aga kuna meil oli Pärnu võistlus esmakordselt kahe trassi peal siis otsustati loosida esimese päeva hommikul kohe mõlema päeva trassid välja, nii ei teki teise päeva hommikul jälle asjatut sõitmist Pärnu linna vahel. Isiklikult lootsin ma mõlemad päevad saada vana trassi ehk B trassi peale, aga läks hoopis teisiti, sain loosiga hoopis mõlemad päevad uue A trassi peale ja esimese päeva sektori nr. mul 3 ehk üsna hea paiknemine allavoolu servas. Peale loosimist sõitsid pooled võistlejad, kaasaarvatud mina, läbi linna juba uue A trassi peale..
Igatahes esimeste minutitega sai selgeks et kerge võistluspäev see olema ei saa. Otse minu kõrvale sektor nelja sättis end sisse üks kõige tugevamaid Eesti feederdajaid Oleg Nepomnjastsi. Aga kõige raskemaks tegi tolle võistluspäeva hoopis tormi möötu raju tuul. Kohati ulatusid tuuleiilid kai peal arvatavasti isegi üle 25 m/s. Tuul oli nii tugev et puhus korduvalt minu sumba veest ülesse kai peale, olgugi et mul oli ballastiks paar kilo kive sumbas. Võtu nägemisest polnud see päev juttugi.
Kui võistlus algas, hakkasin ma püüdma kohe eelnevalt paika pandud taktikaga, söötes esimese hooga 3 suurt korvi sööta 20. meetri kaugusele püügiplatsile. Teised minu kõrval püüdjad seevastu aga tegid oma söödaplatsid kaugemale ca. 30 meetri peale, söötsid tunduvalt väiksemate korvidega ja vähemalt 8-9 korda. Ometi koguselt viisime kõik u. sama koguse sööta alla. Võibolla sellest et minu sõõdetud platsi peal sai kala u. 5 minutit harjuda, igatahes mina sain oma söödaplatsi praktiliselt kohe tööle ja kala hakkas tulema üsna hea tihedusega, esimene pool tundi kulus vaid õige püügisageduse leidmiseks. Ja nagu paan oli siis püüdsingi enamvähem suhtega ca. 5 korvi tühjalt ja 1 korv sööda ja hakitud elusaga et mitte kohe püügi alguses oma platsil viidika probleemi tekitada. Sellist puhast püügilõbu oli mul vast. 1-1,5 tundi kuniks Oleg, nähes minu kala saamise tihedust, kolis täpselt sama distantsi peale kus mina püüdsin ja hakkas kopeerima minu püüki. Huvitav oli vaadata kuidas ta võttis stopperiga aega kaua ma oma korvi vees hoian, sest tegemist oli ju puhtal ajastamise püügiga, kuna võttu polnud võimalik sellise tuule käes näha. Eks see ajastamise pikkus on üsna tähtis, kuna liiga kiirelt korvi välja kerides ei pruugi kala sööta ära jõuda võtta, samas liiga kaua korvi vees hoides võib kala sööda hoopis ära süüa ja minema ujuda, lõppkokkuvõttes kaotad liialt kaua sööta vees hoides väärtusliku aega. Igatahes tundus et teine võistluse pool oli Olegil asi juba käpas ja ta püüdis kala sama tihedusega kui mina ja viimased 1-2 tundi püüdis ta isegi minust parema tihedusega kala. Võibolla ma eksin oletustega, aga mulle tundus et Oleg kasutas paar korda isegi allavoolu püüdja segamise taktikat, tõmmates elusat täis korvi veepinnal tühjaks, nii hajub kerge elusa pilv allavoolu suurele maa-ala peale laiali, tõmmates sellega allavoolu püüdja püügiplatsile koondunud kala laiali. Samas võis Oleg kasutada ka keemiat ja kala oma söödaplatsile meelitada või tekkis minu püügiplatsile röövkala. Oletan seetõttu kuna paar korda tekkisid minu püügiplatsil sisse pausid kus kala võtt pea katkes või võttis kehvalt, samas Olegil tuli kala ikka hea tihedusega edasi..
Igatahes esimese võistluspäeva päästis õige püügitaktika valik. Esimesel päeval A tsoonis kaalud minul 8170 g, Olegil minu kõrval 6215 g ja Sobolevil A tsooni teises otsas 5460 g.
B tsoonis vana võistlustrassi peal olid kaalud väiksemad kuid sellegipoolest viimaste aastatega võrreldes väga suured. Rohtla 4985 g, German 4850 g ja Krahman 4575 g. Minu meeskonnakaaslane Denis oli oma tulemusega tsooni 5. kohal 3602 g. Temal paraku see sööt ei töötanud mis minul toimis. Sellegipoolest hoidsime esimese päeva järel meeskondlikult 3. kohta.
22.04 Teine võistluspäev.
Teisele päevale läksin vastu enesekindlalt, söödas ega taktikas muutusi teha ei plaaninud. Muidugi see enesekindlus lahtus üsna pea, kui võistlustrassi ääres ettevalmistusi tehes ja söötasid segades hakkasid kõigil telefonid helisema. Helistasid tiimikaaslased, kuna teise võistlustrassi juures käis sektorite loosimine ja nii see tuli.. mina sektor 2, ehk praktiliselt oma eilse koha peal trassi servas, mis iseenesest peaks olema üsna hea uudis.. aga siis tuli välja et Krahman on minu kõrval sektor 3 ja sektor 1 minust allavoolu aga hoopis German. Niit et ühed kõige tugevamad JÄLLE minu kõrval ja mina nende vahel karbis kinni. Ma üritasin varustuse paika sättimise ja põhja loodimise ajal varjata seda kui kaugel ma püüdma hakkan, pannes püügidistantsi eelmise päeva kauguse järgi sama distantsi peale ja loodisin üldiselt kogu 40 meetri ulatuses põhja läbi.. Aga sellest nagunii kasu ei olnud, Germanil oli Olegi info põhjal minuga täpselt sama distants ja ka Krahmanil oli ilmselt kuuldu põhjal ka täpsel sama distants kui minul..
Püügikoha söötsin sisse sama taktikaga nagu eelmine päev, ehk 3 suurt korvitäitsööta lisaks ka tugevalt purustatud elusat et mahlad kõvasti välja tuleks. Kuna German ja Krahman söötsid seekord rohkem, siis igaks juhuks panin ka mina 1. korvi sööta lisaks ja püük võiski alata..
German sai kohesel platsi tööle ja hakkas stopperiga ajastades pm. esimesest minutist peale kala kakkuma, minul võttis algus vähe vedu aga poole tunni pärast olin ka mina juba kala kakkumas. Krahmanil tundus seevastu olevat raskem, tema omal püügiplatsi nii hästi tööle ei saanud ja juba alguses segasid püügiplatsil tal viidikad.. Seevastu meie Germaniga kakkusime võidu, kord ühel tempo natuke parem, kord jälle teisel.. kuid üldiselt paistis ikkagi Germanil tempo parem olevat ja alguses kohe käima saamisega läks German minul eest ära. 2-3 tund lootsin vaid selle peale et võtt kehvemaks muutub ja sööda eelised välja tulevad.. 4-5 tund aga tekkis meil püügiplatsile korralik probleem ehk viidikas, eks ka eelmisel päeval tekitas viidikas probleeme, kuid ilmselt oli see eelmise päeva võistlus kogu lähikonna viidikapopulatsiooni trassi peale kohale meelitanud, sest nii palju tüli see viidikas eelmine päev küll ei tekitanud. Üks hetk polnud lihtsalt võimalik enam muud kala püüda, 10. viskest heal juhul üks välja kerimine oli nurg. Too hetk ma üritasin püüda ka maisiga kuna seda väga viidikas ei tahtnud, aga mais ei paistnud ka nurrule väga huvi pakkuvat. Mõned nurrud ma sain maisiga kuid samal ajal püüdis kõrval German või Krahman 2 korda paremini. Viimased 2 tundi tundus olevat just Krahmani tähelend, olles vahepeal hunniku viidikat püüdnud ja sellest jamast loobunud, kolis ta kaugema distantsi peale ja viimastel tundidel sai ta kaugemalt päris hea tihedusega nurgu, aga sekka ka kõvasti viidikat, mistõttu ma ei näinud kaugema distantsi pea nii suurt eelist. Eks ma lootsin ikka veel et minu platsil viidikad hajuvad ja lasevad jälle nurgu püüda. Lõpus viimased pool tundi läkski natuke paremaks ja sain järjest ilusaid nurge, kuid samamoodi said ilusat kala minu kõrval ka German ja Krahman.
Kui kõlas lõpusignaal, algas kõige raskem osa, kaalumine. Üldiselt ma olin rahulik, tuleb mis tuleb, isegi kui mitte esikoht siis võistlus ise oli läinud üsna plaanipäraselt. Ennem kaalumist oli teada et meie kolmik ilmselt paneb A tsoonis esikolmiku paika, teiste kaalud olevat olnud kesised. Ma olin kindel et German võtab ka tugeva kaaluga tsooni esikoha ära ja 2-3 koha heitlus käib meil Krahmaniga. Kuna Krahman püüdis viimastel tundidel väga hea tempoga siis ta võib reaalselt minu kaalu ohustada.. Ja kaalumisel selgus: Germanil tugev 7585 g, mina 6010 g ja Krahman 4765 g. See langetas tugevalt kaalumise pinget.. Ma rehkendasin juba punkte ja mõtlesin et meil Germaniga mõlemal võrdne arv punkte, samas minu kogukaal on parem.., kuid siis German mainis et Sobolevil A tsooni teises otsas on ka u. 6 kg saak.. ja siis oli selge, las need punktid ja arvutused jäävad.. Nii oligi, Sobolev kasutas võimaluse ära ja tegi teine päev tugeva tulemuse 6270 g, mistõttu langesin mina oma tsoonis 3. kohale ja lõppkokkuvõttes 1. koha heitlusest välja.
B tsoonis olid teise päeva kaalud paranenud: Pavelil 6654 g, Olegil 6171 g ja Tširinovitš 5100 g. Minu meeskonna kaaslasel Denissil aga jälle söödaga probleeme ja kaaluga 4599 g tsooni 7. tulemus.
Lõpp tulemuseks Germanile tänu tugevale teisele päevale 1. koht, Minul ja Olegil mõlemal sama arv punkte, kuid kaaluga ma edastasin nii et mina 2. koht ja Oleg 3. koht. Meeskonnad Salmo kindel 1. koht, Maver 2. koht ja meie Denissiga suutsime napilt ikkagi 3. koha napsata.
Kokkuvõtteks: Ise jäin tolle võistlusega igati rahule, teisel päeval oleks ehk saanud taktikat muuta. Kui meil oleks Denissiga omavahel side olnud, siis ma ilmselt oleks võtnud meeskonnakaaslast kuulda ja läinud viidika probleemi pärast kaugema distantsi peale. Ma mõtlesin seda ise korduvalt kuid samas mul tilkus ka aeg-ajalt nurgu ja nii ma otsustasin vana distantsi kasuks.. Võibolla kaugema distantsi pealt oleks ma viidika probleemist lahti saanud ja puudujäänud 260 grammi kala püüdnud, arvestades kala suurust teeb see u. 3 nurgu. Usun et selle 3 nurgu oleks püüdnud ka tänu täpsemale ajastamisele, ehk järgmiseks korraks on kindlalt stopperit vaja. Niimoodi puusalt ajastada, nagu ma seni teinud, ikka maksimumi võtta ei saa, seda oli näha kõrvalt Germani ja Olegi püüki jälgides. Aga nagu ikka, iga võistlusega õpime midagi.
