teisipäev, 11. august 2015

04.08.2015 Anne kanal, Tartu

  Feedripüügiga olen ma tegelenud nüüdseks 2 aastat, kuid siiani puuduvad kogemused järvedes (seisvas vees) feederdamisega. Lihtsalt senine elupaik on soosinud enamasti jõgede ääres kalastamist. Enamuse oma elust olen ma ju elanud Pärnu jõe kaldal Toris ja nüüd viimased paar aastat Tartus kus ahvatlev Emajõgi külje all. Kuid viimased paar võistlust, olgugi et jõgedel, on mind teinud olematu voolu tõttu kergelt õeldes murelikus. Seisvas veekogus toimivad paljuski teistsugused põhimõtted, kui vooluvees.
  Seetõttu tegin esimese katsetuse proovida feedriga püüki seisvas veel, püügipaigaks väiksem Anne kanal.
Eelinfo lubas latikat, nii ka valisin peibutussööda latika põhise. Elusat võtsin kaasa nii ussi kui ka tõuku. Loodimise tulemused näitasid et tehislikule kanalile kohaselt on põhja reljeef seal ühtlane, kuid põhjas leidub palju taimestiku. Õnneks leidsin ühe taimestiku vaba platsi u. 15 meetri kaugusel.
  Püük algas vaikusega, esimene võtt alles pool tundi peale püügi algust, kuid suuremat elavnemist ei toimunud. Võtud tulid keskmiselt 10-15  minuti tagant ja kalaks valdavalt väike 100-200 grammi latikas. Väike elavnemine toimus alles 2-3 tunnil, kuid kalade suurus jäi samaks, sekka vaid mõni nurg ja sõrme pikkune särg. Peale kella 9. muutus kala järjest passiivsemaks, eks pilvitust taevast lõõmav päike ja tuuletu leitsak tegid veeall kala loiuks. Selleks ajaks olid ka kõik iga päevased õngitsejad kanali kaldalt kadunud. Otsustasin et istun selle palavusega edasi, et äkki ikkagi toimub püügiplatsil mõni muutus.
Neljanda tunni lõpuks oli võtt sootuks lakanud, kuid ühel hetkel märkasin et põhiliin on korralikult limane.. selge.. keegi on vähemalt püügiplatsil alles. Järgneva kahe heitega viisin püügiplatsile suurema koguse tükeldatud ussi, vahetasin senise nr. 12 konksu välja suurema nr. 8 konksu vastu ja söödastasin konksu senise tõugu-ussi võileiva asemel kahe suure sõnnikuussiga. Peatselt järgnes sellele üsna tugev võtt ja otsas juba arvestatav kala. 10 minutit vaikus ja jälle korralik kala, siis nägin peale põhja langemist veel ühte tugevat võttu kuid haakimine paraku null.. ja vaikus.. Pool tundi hiljem veel lisaks paar väiksemat latikat ja nurgu, kuid suuremat kala püügiplatsile tagasi ei tulnudki. Ei aidanud ei elava komponendi sisse loopimine ega ka keemitamine.

  Kokku üle 6 kg kala, seal hulgas kaks 1,4 kilost latikat. No pm. võib ju esimese seisvas vees püügiga rahule jääda kuid siiski, oleks oodanud midagi enamat. Järvedes ja seisvas veekogus toimib peibutussööt tunduvalt aeglasemalt ja väiksemal alal kui jõgedes, seda oli ka püügi käigus tunda. Ja ka seisva veekogu vähe muutuv reljeef annab tunduvalt vähem eeliseid. Siin kohal aitaks vaid see kui tunneks järvi ja neis paiknevaid kalade toitumisalasid. Tagant järgi kuuldu põhjal toimus Anne kanalis aktiivsem latika võtt kuu aega varem ja on nüüdseks vaibunud. Ning ka viimase aja kuumad ilmad on kaladel suu lukku löönud.
  Siiski tundub Anne kanal feederdamiseks ja ennekõike õngitsemiseks huvitav veekogu, kuhu tasuks kindlasti veelkord proovima minna.





 

esmaspäev, 3. august 2015

EFK Karikasarja IV etapp, Väike-Emajõgi 01.08.2015

Seekord toimus Väikese-Emajõe võistlus tänu vähestele osavõtjatele lühendatud kujul. Ehk siis kahe päevase võistluse asemel ühel päeval kaks 3. tunnist püügivooru, nende vahel uus sektorite loos ja omakorda ümber kolimine ning ettevalmistus.. ühesõnaga väga tihe päev kuni õhtuni välja.
  Kuna Mikk ei saanud võistlusel võistelda, siis pidin mina EFK/Konksupoe tiimis asendusliikmena osalema, kuigi ma kartsin et ei suuda seekord tugevat tulemust teha (Esma võistlus läks suuresti tänu peibutussöödale aiataha ja ka sellel võistlusel puudus mul korralik väikesele kalale mõeldud pibutussööt).
  Esimese püügi vooru sektorite loosimisel võtsin nii endale kui ka Jaanile väga head sektorid, mõlemale praktiliselt äärde. Jaanil A2 ja minul B5, nii et fortuuna andis jällegi suure eelise, tuli vaid võit ära vormistada..

Esimene püügivoor 10:30-13.30. Ütleme ausalt, kolmetunnine püügiaeg on vaimselt väga raske, sest feedripüügil võib esimest tundi nimetada pm. sisse söötmise ajaks ja Väikesele-Emajõele kohane aeglane vool pole ka just eriline pluss nii lühikese aja jooksul.
 Nii see püük mul algas, esimesed pool tundi nullitades ja vaadates kuidas Thomas kõrval ääresektorist särge sikutab. Proovisin küll nii enda kalda poolse randi pealt, kui ka vastas kaldast, kuid mida ma ei näinud oli võtt.. ja püügiaeg ainult vähenes.. Esimene võtt väga vaevu märgatav, kuid kala jäi otsa ja esimene sõrme pikkune särg maanduski sumbas. Teine pool tundi möödus enda kalda poolse randi peal püüdes, aeg-ajalt toimus ka mõni kontakt kalaga ja selle tulemuseks oli sumbas juba 5-6 pisikest särjepoega. Aga peale esimest tundi muutus kala minu püügialas aktiivsemaks, seda aktiivsemalt hakkasin ka mina lisama korvi sisse jokkerit ja siis läks kala "käima". Võtt toimus praktiliselt esimesel minutil, kui aga võttu ei toimunud siis võisin kindel olla et seekord on särje asemel ette jõudnud kiisk või väike ahven (need kalad ei andnud konksu otsas praktiliselt mingisugust märku, aga jokkeri peale olid nad väga maiad). Samas aktiivne võtt suurendas valehaakimisi ja ka kalade vabanemisi konksu otsast. Kuid see on esialgu andestatav, sest ma ei ole väga palju võistlus olukorras aktiivset püüki saanud teha. Aktiivse püügi puhul aitasid aga lühike 50 cm lips ja püügi käigus heitsin ma kohati üle ühe tühja korvi et võita väärtuslike minuteid.
  Esimese püügi vooru tulemus Jaanil 2280 g ja oma tsooni esimene, mul tulemuseks 2820 g ja ka oma tsooni esimene. Nii et peale esimest püügivooru tuju üleval ja väljavaated head, kuid üsna peatselt toimus pööre. Lootes hommikusele õnnele võtsin loosi uuesti ja sel korral tuli minule sektor A6 ja Jaanile sektor B1, ehk siis praktiliselt kõige kehvemad sektorid otse võistlusala keskel ja veel tiimi kaaslasega kõrvuti kah.
 
Teine püügivoor 15:00-18:00. Algas ootuspäraselt ehk siis nullitades, elevust tekitav vaid see kui mõnes sektoris sai keegi üksiku ahvena- või särjepoisi. Esimene pool püügiaega oli minu tulemuseks vaid 5-6 väikest särge/kiiska, ei aidanud isegi jokker, lihtsalt kala polnud. Proovisin ka erinevate distantside pealt kuid tulemus sama. Jaanil läks kõrval vähe paremini, ta sai jokkeriga teises kaldas kiisa käima ja väsitas pidevalt väikese sõrme pikkuseid kiiskasid ja ahvena poisse kaldale. Teisel pool kõrval istuv Denis Mežennõi sikutas aga paar üpris kena kala välja ja pani mind muretsema, kuna kaugemaid mehi ma oma positsioonilt ei näinud (kas siis seekord tuleb jääda viimaseks). Nii ma siis otsutasin hakata viimasel tunnil katsetama püügikaugusega. Esimeseks viisin püügikauguse päris vastas kalda äärde, kus oli vaevalt meetri jagu vett, tulemuseks aga ei midagi. Järgmiseks paar meetrit endale lähemale, ikka ei mingisugust võttu, kuid välja kerides väike särjepoiss otsas. Uuesti korv sööta täis ja paksult jokkerit ka, ning tagasi sama koha peale, tulemuseks aga ikka null signaali kalast, kuid minuti pärast tegin tühi haakimise ja jällegi väike särg otsas.. Selge, püügi kaugus oli piisavalt suur et õrn võtt ei paistnud tamiili kasutades lihtsalt välja. Seepeale ma otsustasingi teha u. 1 minuti tagant tühi haakimisi ja kala elavdamiseks parajalt jokkerit alla viia. Selle tulemuseks veel 5-6 särge ja nii see võistlus lõppeski. Kaalumine näitas mul 740 g kala ja Jaanil tulemuseks 700 g kala, kuid üllatuslikult olid minu tsoonis kõigil püüdjatel kehvad tulemused, nii tulin mina oma 740 grammiga oma tsoonis esimeseks. Jaani tsoonis olid aga võistlejatel tulemused natuke paremad ja nii ta langes praktiliselt sama tulemusega nibin-nabin viiendaks.
  Minule üldkokkuvõttes esimene koht, Jaanil neljas koht ja meeskondlikult kindlalt esimesed.
Suhteliselt raske võistlus, kala oli väga passiivne ja väga raske oli teda nn. "käima saada". Läksin alt jälle peibutussöödaga, kuna ise väikest-emajõge ei tunne ja väga palju eelnevalt teistelt püügikala kohta ei uurinud, siis arvasin ekslikult et jälle puhas väikese nurru püük. Kuid hoopis puhas särg, sekka vaid mõni üksik latikalips. Puhta särje sööt oleks ilmselt paremat tööd teinud. Selle suure miinuse korvas aga jokker mis oli sellel võistlusel tegija, väike kala lihtsalt armastab teda.
  Mõned pildid ka.



















Ja ka üks poseerimine tulevaste EFK võistluste vestidega.