neljapäev, 14. august 2014

Tubertini Feeder Cup 2014, Leedu 09-10.08.2014

  Nädal varem mõtlesin et eestis oleku ajal saaks osaliseks ühest suurest võistlusest. Lodjakoja võistluse kuupäevad ei tahtnud alguses kohe üldse minu graafikuga klappida, parem minna siis juba Leetu ja näha oma silmaga kuidas võistlevad nn "suured kalad". Esialgne plaan, minna kaasa fotograafina ja nn. "treenerina", muutus paari päevaga plaaniks minna kaasa võistlejana "sitta kah, mis mul ikka kaotada, viimasest kohast hullemini minna ei saa!"
  Niisiis söödad nädal varem võistlusteks tellitud, beibutussööta kah 10. kilo ringi kaasa varutud, varustus mitu korda üksipulga üle vaadatud..  ja reedel 08. augusti lõunal kell 13:00 hakkaski AGA kaubabuss Tartust Kaunase poole vurama..
  EFK klubist olid minemas veel Jaan ja Matis, kel eesmärgiks kogeda esmakordselt suuremaid võistluseid ja püüda kõrvuti MM-il võistelnud meestega, ning saavutada sealjuures võimalikult hea koht. Teekond Riia suunas oli üks paras teetööde kadalipp ja keskmine kiirus korralikult maas, kuid mõne tunniga me Riiga jõudsime, kiirelt Salmost läbi (paras pettumus jällegi, konkreetne pood oli alles hiljuti remondis olnud ja Sensase söötasid me poest ei leidnud), edasi suund Leetu..
  Tagantjärgi tarkus, isegi kui minna lähiriikidesse, alati oleks targem võtta kaasa gps, no väiksemates linnades lihtsalt ei ole võimalik kaardi abil orienteeruda. Aga läbi suurte katsumuste ja paraja hilis-suvise maruga me võistluspaika kohale jõudsime, kell oli selleks ajaks juba 22:00.
  Kiirelt telgid püsti ja esimesed tutvused laagriliste ja kaasavõetud õllega, ning magama ära. Hommikul äratus kell 06:00, kiirelt riide ja suund jõe äärde vee järgi. Siis nägime ka esimest korda toda võistluspaika.. Noo ütlen ausalt, minule see jõgi ei kohe üldse ei meeldinud, lai nagu Pärnu jõe alamjooks ja vool sama kiire nagu Emajões.. Vähemalt minu jaoks ei tõotanud võistlus tulla kerge.

    Vahepeal söödad valmis tehtud, toimus registreerimine ja sektorite loos. Registreerimise ajal pakuti mulle võimalust teha tiimi kohaliku fiiderdajaga Andrius Cebanauskas sest me ainukesed võistlejad kes ilma tiimita, tiimi nimeks sai igatahes United Team. Peale loosimisi (mina esimene päev A sektoris) ja reeglitega tutvumist, liikusime võistlustrassile ning esimese signaaliga sai asuda varustust paika sättima ning põhja loodima...








   Start anti kell 12:00, juba põhja loodimise ja eelsöötmise ajal sai mul selgeks et ei tule kerge võistlus, mul ei kannatanud teiste võistlejatega sama liini pealt püüda. Vool oli lihtsalt nii tugev et 65. grammine söödakorv põhjas ei seisnud, ja raskemaid korve mul paraku võtta polnud.. Tuli leppida kalda poolt püüdmise ja teiste võistlejate jälgimisega. Ja ega mul seal suurt muud teha polnudki, 5. tunniga 5 kala mida kaladeks nimetada sai, lisaks veel mõni väiksem tegelane "lepamaim" Minu kõrval tõmbas leedukas Ivanovas Vitalijus jutti latikat ja lõpetas esimese päeva sektori võiduga ja teisel küljel sai Jaan samuti kala alla (kuigi selleks ajaks oli  tal juba kaks väärtusliku tundi võistlusest möödas).
 Esimene päev lõppes minule väga tagasihoidliku tulemusega, 890 grammi. Jaanil seevastu 4,4 kg kala ja igati tubli 5. koht sektoris, Matisel aga totaalne põrumine 85 grammi lepamaime.. 
  Õhtul suurem eine ja järgmiseks päevaks valmitumine, tegin ka kerged korrektuurid beibutussöödas.

 Teine päev: loosimised ja võistlusteks valmistumine seljataga (teisel päeval olin B sektoris), start 10:00. Ja algab sama jama, minul täielik null. Esimese tunni jooksul üks lepamaim, samas kui kõrval lätlane  kakub jutti latikaid. Nii mul need teise päeva tunnid möödusid, aeg-ajalt kerisin mõne lepamaimu välja (tolle kala võttu praktiliselt näha polnud võimalik, lihtsalt imes sööda omale sisse ja jäi põhja peale "leiba luusse laskma", aga õnneks juhtus mulle 5. tunni jooksul kogemata 2 väikest latikat mis päästsid järjekordselt kõige kehvemast.. Samas kui kõrval võttis lätlane Bubnelis Vladislavs sektori teise tulemuse.
  Jaanil samuti teine päev põrumine, esimesel tunnil paar kala ja ülejäänud tunnid jäi üle vaid kaasfiiderdajaid ning loodust vaadelda, ehk 830 grammi. Matisel läks teisel päeval aga paremini, sai kohe alguses kala alla ja esimese 1,5 tunniga 2,1 kg kala, kuid siis juhtus tal suure rapsimisega õnnetus ja ritva ots murdus. Parandamise tõttu paarkümmend minutit kaotatud aega ning kala enam alla ei saanudki..



   Kokkuvõtteks võib õelda et tegemist oli tugeva võistlusega, esindatud olid 4 riiki ja igast riigist praktiliselt kõige tugevamad fiiderdajad (Ära tuleks märkida siinjuures ka see et osad Läti, Leedu kui ka Valgevene võistlejad olid isegi paar nädalat varem MM-il oma riike esindamas).. Ilmselgelt on eesti fiiderdajad hetkese seisuga paar aastat kogemustelt nendest riikidest maas, ainult Angleri mehed on hetkel mõningaid välisvõistlusi külastanud, kuid EFK meeste jaoks oli see esmakordne välisvõistlus. 
  Aga vägev oli vaadata neid kõrgemast klassist võistlejaid, kui täpseks on neil liigutused lihvitud, kuidas nad söödatopse doseerivad ja kui oluline on seal juures üks komponent "elusa kasutamine"
  Mina jäin vaatamata kehvale tulemusele võistlusega väga rahule, sai omandatud suure hunniku kogemusi ja minu arusaam beibutussöötadest ning "elusa" kasutamisest muutust paljuski.. Mis peamine, viimaseks ma ei jäänud. Isegi tiimiga ei jäänud viimaseks, vaatamata esimese päeva kehvale tulemusele püüdis tiimikaaslane teisel päeval 4,2 kg kala.

Järgmine võistlus saab minna ainult paremini ja järgmiseks võistluseks olen ma juba valmis, nii et kahe päeva pärast Lodjakojas näeme, raisk!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar