13.05 Treening Lodjakojas.
Viimasel nädalavahetusel ennem võistlust kasutasime EFK meestega võimalust ja tegime koos ühe trenni ja just trassi B tsoonis kus üldjuhul kaalud kehvemad, et treening oleks meile raskem.
Kokku püüdis meil reas alt üles liikudes 5 meest, alustades Alan, mina, Denis, Rauno ja Väike Mikk. Kuna meist ca. 20 meetrit alla voolu püüdsid juba varasemast Angleri mehed ja kuna nad kiskusid kõvasti latikat, sama tegid hommikul ka tonkamehed, siis oli pilt juba ennem trenni üsna selge. Latika parved olid see päev Lodjakojas liikvel ja püük tõotab tulla üsna üheülbaline. Seetõttu ma trenni väga süvitsi lahti kirjutama ei hakkagi.
Praktiliselt üsna alguses hakkas latika lootuses keemitamine pihta. Esimene tund tilkus ka vaikselt nurgu, kuid järgnevad tunnid tõmbas see kõva söötmine ja keemitamine ka nurrul suu lukku. Jäid vaid üksikud latikad, mida vaikselt meil kõigil EFK meestel trenni käigus tilkus, mõnel vähem mõnel rohkem. Alan paistis altvoolu eelisega vahepeal latika üsna hästi käima saavat, minul seevastu oli latikaga kuni lõpuni nigelamad lood. Samas veel nigelamad olid latikaga lood Denissil kes esimestel tundidel praktiliselt nullitas, kuid kõva keemitamisega püügi lõpus korralikult latika käima sai. Raunol oli nagu minulgi, pigem nigelam kuid vaikselt midagi tilkus ja lõpus V. Mikk kakkus üsna hea tempoga latikat, ilmselt tal olekski püügi lõpus kõige suurem tulemus olnud, kuid tal oli kaldarant pikalt rohune ja üsna mitu latikat pääses tal kalda ääres rohtu minema.
Tulemused siis altvoolu: Alan 11,9 kg, mina 7,9 kg, Denis 12,3 kg, Rauno 8,1kg ja lõpus Mikk 11 kg
Ei tea kas asi siis selles et ma ei oska keemitada või selles et ma Alaniga sama distantsi pealt püüdsin, igatahes tundus et Alan suutis enamus kaladest ära blokkida ja sealt läbi tulid vaid üksikud kalad.
19.-20.05 EMV 2. Etapp
Esimese võistluspäev: hommikuks oli üsna selge et latikas on ikka veel Lodjakojas, kuigi teda olevat reedesel treeningul vähem saadud kui viimasel nv-l EFK ühistrenni ajal, aga siiski latikat saadi ja samas nurg oli jätkuvalt üsna passiivne. Ja kuna aastad on näidanud et võistluse ajal tõmbab nurg Lodjakojas krampi ja tolle kala käima saamine on üsna raske, siis selge see et rõhk tuleb panna vaid latika püügi peale. Esialgne plaan oli kasutada mõlemal päeval Tubertini Matrix Blacki ja Allvega Super Breami, mis eelmisel aastal töötasid üsna hästi. Püügi ajal kasutada rohkelt tükeldatud ussi ja keemiat, ning jääda lootma et sektorite loosimisega saan nn. vaba sektori kus konkurents tugevate näol puudub, sest olgem ausad, Angleri tugevaimad oma 10. aastase püügistaažiga Emajõel on veel EFK meestest latika püügis peajagu üle.
Loosimisega aga läks nii nagu alati, sektor iseenesest üsna hea ehk A7, truubist kaks kohta üles voolu. Kuid nn. vabast sektorist polnud juttugi, minust allavoolu võttis koha järjekordselt sisse Juri Fjodorov kellega ma olen pidanud peaaegu kõik viimased Lodjakoja võistlused kõrvuti võistlema. Kuna tegemist on tugeva latika püüdjaga siis ma erilist edu sellele päevale ei näinud. Minust üles voolu ülejärgmine mees oli aga German Sayapin, nii et esimene võistluspäev tõotas tulla korralik koosa.
Püügist lühidalt. Kuna mul suurt lootust polnud siis alustasin kohe tugeva söötmisega, tükeldasin ka tugevalt ussi alla mis paistis hetkel latikale kõige rohkem meelepärane olevat. Püüki alustasin küll ussiga püüdes, kuid peale veerand tundi nullitamist otsustasin minna üle tõugu peale, et võtta see vähene nurg mis veel võistluse ajal toitus. Nurgu aga tilkus üsna vähe, seega otsustasin jätkata tõuguga kuni mu ümber mõnel püüdjal esimene latikas tuleb ja siis uuesti ussi või ussi-tõugu kombo peale üle minna. Teine tund läksin ussi peale üle ja sain paar latikat, kuid kuna kõvad püüdjad kõik ümber siis polnud lootustki kala ketti käima saada. Kuna midagi kaotada polnud siis püügi teises pooles otsustasin, et panen rohkem rõhku keemitamise peale. Trenni ajal tundus see ogar keemitamine isegi töötavat. Kuid suurt tolku sest keemiast ma võistluse ajal ei näinud, ikka tilkus 1-2 latikat tunnis. Kõrval jätkas aga ka Juri oma latika taktikaga ja sai võistluse teises pooles üsna mitu latikat, aga kuna tal oli nn. allavoolu eelis siis ta sai latika paremini tööle, kuid ta kaotas võistluse teises pooles kala välja tuues paar ilusat latikat.
Viimase tunni päästis otsus tuua püügi distants paar meetrit kaldale lähemale, sest minu vana püügiplats tundus olevad praktiliselt surnud. See paar meetrit distantsi muutust andis aga viimase poole tunniga 4 latikat ja päästis mind kõige hullemast.
Kaalumiselt selgus et see 4 latikat lükkas ka mind Fjodorovist mööda, Fjodorovil oli kaal 6270 g ja minul kaal 7525 g millega ma olin oma tsoonis 4. tulemusega. Seevastu aga minust kaks kohta ülesvoolu püüdnud Sayapinil kaalu 11910 g, nii et mees suutis oma kogemused mängu panna ja selle üsna passiivse latika käima saada.
Minu meeskonnakaaslasel Denissil aga nii hästi, ta sattus loosimisega taha otsa üsna surnud sektorisse ja vaevles terve esimese päeva vähese kalaga. Vaid tema kõrval Morozovil õnnestus tabada mõned ilusad latikad, teistel Denissi ümber vaid üksikud boonused. Denissil esimesel päeval kaalu 2965 g ja oma tsooni 10. koht. Kõrval Morozovil 6820 g ja tsooni teine tulemus.
Teine võistluspäev: Hommikul otsustasin teha söödas väikese muutuse ehk eelmise päeva Matrixi 2kg ja Super Breami 1 kg retseptis suurendada Super Breami osakaalu 1:1 suhtele. Kõik muu jätsin söödas, elusas ja taktikas samaks.
Sektorite loosimisega järjekordselt vana rada pidi. seekord sektor 8 ehk ühe sektori võrra eelmisest päevast ülesvoolu. Ja minu kõrvale tuli minu vana koha peale loomulikult Juri meeskonna kaaslane, sammuti vana latika proff Krahman.
Teisel päeval oli kalaga aga veel kehvem , nurg praktiliselt olematu ja latikaga kehva, hea kui said ühe latika tunnis, seega teisest päevast suurt midagi rääkida ei ole. Teisel päeval proovisin erinevaid distantse, proovisin nii keemiaga kui ka ilma, proovisin ussiga ja ka tõuguga, aga ikka tilkus pm. 1 latikas tunnis ja 5. tunni peale vaid mõned nurrud. Seekord suutis aga Krahman natukene paremini latika käima saada ja sai püügi lõpus 3-4 latikat, mina seevastu viimased 1,5 tundi nullitasid. Kala lihtsalt ei võtnud. Teisel päeval minul kaalu 4945 g ja jälle tsooni 4. tulemus, kõrval Krahmanil aga tänu lõpu latikatele kaalu 5955 g ja tsooni teine tulemus.
Minu meeskonnakaaslasel Denissil läks teine päev seevastu aga paremini, kaalu tal teisel päeval 7880 g aga kuna teisel päeval oli B tsoon tunduvalt latikarikkam siis tolle kaaluga oli ta oma tsoonis alles neljas. B tsooni meeste esikolmikul kõigil üle 10 kg kala ja Juri Fjodorovil üldse Lodjakoja trassi rekord, uskumatud 22310 g
Kokkuvõttes minule individuaalselt 6. koht millega ma olen vägagi rahul, kuna latika püük pole veel võistlustel minu kõige tugevam külg, arenemisruumi on veel palju. Ja kuna mõlemal päeval pidin ma püüdma kõrvuti eesti top feederdajatega, siis seda enam olen ma 6. kohaga rahul. Meeskondlikult saime küll kokku 22 punkti aga kuna paljudel meeskondadel oli ühel või teisel päeval põrumisi, siis kokkuvõtteks suutsime ikkagi meeskondlikult 3. kohale rebida.
Eks iga võistlus õpime midagi, sellel võistlusel pean ma üheks olulisimaks asjaks distantsi valikut kaasvõistlejate suhtes, eriti juhul kui allavoolu püüab kõrval mõni tugev konkurent. Eriti just jõgedes tuleks vältida võistlusel allavoolu püüdjaga sama distantsi, mida suurem distantsi erinevus allavoolu püüdjaga, seda parem. Tugev püüdja blokeerib lihtsalt enamuse kalast ära ja minu platsile jõuab vaid see mis käib alumise püüdja platsilt läbi. Isegi paar meetrit distantsi erinevust võib juba muuta tulemust. Kui nüüd analüüsida põhjalikumalt eelmiseid võistlusi siis distantsi reeglit olen ma rikkunud üsna tihti, näiteks selle aasta esimene etapp Pärnus kui me püüdsime Germaniga kõrvuti sama distantsi pealt, ilmselt paar meetrit distantsi erinevust oleks tulemust muutnud natukenegi minu kasuks.
Meelde tuleks jätta ka igavene tõde Lodjakoja kohta, esimene päev üldjuhul alati A tsoon parim, teisel päeval aga B tsoon.
Teisel päeval oli kalaga aga veel kehvem , nurg praktiliselt olematu ja latikaga kehva, hea kui said ühe latika tunnis, seega teisest päevast suurt midagi rääkida ei ole. Teisel päeval proovisin erinevaid distantse, proovisin nii keemiaga kui ka ilma, proovisin ussiga ja ka tõuguga, aga ikka tilkus pm. 1 latikas tunnis ja 5. tunni peale vaid mõned nurrud. Seekord suutis aga Krahman natukene paremini latika käima saada ja sai püügi lõpus 3-4 latikat, mina seevastu viimased 1,5 tundi nullitasid. Kala lihtsalt ei võtnud. Teisel päeval minul kaalu 4945 g ja jälle tsooni 4. tulemus, kõrval Krahmanil aga tänu lõpu latikatele kaalu 5955 g ja tsooni teine tulemus.
Minu meeskonnakaaslasel Denissil läks teine päev seevastu aga paremini, kaalu tal teisel päeval 7880 g aga kuna teisel päeval oli B tsoon tunduvalt latikarikkam siis tolle kaaluga oli ta oma tsoonis alles neljas. B tsooni meeste esikolmikul kõigil üle 10 kg kala ja Juri Fjodorovil üldse Lodjakoja trassi rekord, uskumatud 22310 g
Kokkuvõttes minule individuaalselt 6. koht millega ma olen vägagi rahul, kuna latika püük pole veel võistlustel minu kõige tugevam külg, arenemisruumi on veel palju. Ja kuna mõlemal päeval pidin ma püüdma kõrvuti eesti top feederdajatega, siis seda enam olen ma 6. kohaga rahul. Meeskondlikult saime küll kokku 22 punkti aga kuna paljudel meeskondadel oli ühel või teisel päeval põrumisi, siis kokkuvõtteks suutsime ikkagi meeskondlikult 3. kohale rebida.
Eks iga võistlus õpime midagi, sellel võistlusel pean ma üheks olulisimaks asjaks distantsi valikut kaasvõistlejate suhtes, eriti juhul kui allavoolu püüab kõrval mõni tugev konkurent. Eriti just jõgedes tuleks vältida võistlusel allavoolu püüdjaga sama distantsi, mida suurem distantsi erinevus allavoolu püüdjaga, seda parem. Tugev püüdja blokeerib lihtsalt enamuse kalast ära ja minu platsile jõuab vaid see mis käib alumise püüdja platsilt läbi. Isegi paar meetrit distantsi erinevust võib juba muuta tulemust. Kui nüüd analüüsida põhjalikumalt eelmiseid võistlusi siis distantsi reeglit olen ma rikkunud üsna tihti, näiteks selle aasta esimene etapp Pärnus kui me püüdsime Germaniga kõrvuti sama distantsi pealt, ilmselt paar meetrit distantsi erinevust oleks tulemust muutnud natukenegi minu kasuks.
Meelde tuleks jätta ka igavene tõde Lodjakoja kohta, esimene päev üldjuhul alati A tsoon parim, teisel päeval aga B tsoon.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar