15.05.2016 Nitelva, Hellerudsletta, Norra

  Alustada tuleks kõigepealt sellest et eelmisel nädalal feederdamas käies kohtusin jõe ääres ühte kalastajat. Kuna kalastajal oli sensase särk seljas ja ta istus sensase ämbril ning püüdis bologna ridvaga, siis eeldasin et ta ehk teab midagi õngitsemisest ka :) ja otsustasin et lähen teen temaga juttu. Kalastajaks osutus Poola päritolu Andrzej Szubarczyk, kes juba mõned aastad Norras elanud. Jutu käigus tuli välja et ta teeb kerget trenni eelseisvaks võistluseks. Uurisin ka et kuidas üldse võistlusõngitsemise ja ka -feederdamisega olukord Norras on. Vastuseks sain et õngitsemine pole siin Norras väga populaarne ja õngitsejaid, kes võistlustel käivad, on ca. 15 meest ja feederdamisega on veel kurvemad lood. Tasemel õngitsejate vähesus on põhimõtteliselt kõige suurem takistus Norra tiimi välja panemiseks õngitsemise MM-ile. Kuid siiski leidub siin heas mõttes paadunud hulle kes võistlusõngitsemist elus hoiavad ja kes siin väikemaid-suuremaid võistluseid korraldavad. Üheks suuremaks võistlusõngitsejaks ja selle ala promootoriks Norras on Niklas Strengelsrud. Temaga soovitati mul ka ühendust võtta kui ma soovin võistluste ja sellega seonduva kohta Norras täpsemalt teada.
  Ausaltõeldes seal jõeääres Andrzejga vesteldes panin ma juba mõttes eelolevaks võistluseks enda õngitsemise varustust kokku. :D  Nädala keskel tegin tutvust Niklasega ja uurisin täpsemalt võistluste reglemendi ja ajakava kohta. Tuli välja et tegemist on väikese ühepäevase mööduvõtmisega kus ei peeta isegi kaht püügivooru. Ja lubatud kasutada isegi õnge asemel feedrit, Nii et minu jaoks täpselt sobilik. Kuid feedri püügi ma siiski 8. mai kogemuste põhjal välistasin, eeldades et õngepüüg saab olema märksa kiirem ja tulemuslikum.
  Lühidalt ka varustusest, nimelt käsiõnge mul norras pole ja poes müüdavad odavad lihtkäsikad kätte võtta ei kannata, liialt rasked ja vedelad nauditavaks õngitsemiseks. Küll aga oli mul olemas hea kerge Teamsalmo Tournament 100 feedri ritv ja kerge Shimano Aero, nii et pigem tuli mõelda waggleri suunas. Suuremad probleemid algasid aga enamvähen sobilike korkide, raskuste, lipsutamiili ja konksude leidmisel. Selliste õngitsemise tarvikute poolest on Norra kalastustarvete poed üks suur null.  Kuid siiski mingisuguse tinaraskuste komplekti ma leidsin kus väikema kaaluga tinaraskused on 0,8 grammi :D, lipsud tegin valmis feedri lipsudest ja enamvähem sobilikud 5. grammised korgid saadeti Eestist.
  Elusa leidmine oli kah paras peavalu, sest elusa sööda tellimiseks oli juba liialt hilja, küll aga mõned karbid tõuku ja usse krabasin kalastuspoodidest kokku, Igast poest sain vaid 1-2 karpi tõuku. Kui küsisin et miks nii vähe tõuku müügis, siis vastati et suvel neid ei osteta ja seetõttu ei tellita ka sisse.

  Võistlusest endast: koguneti püügipaika u. kella 8 paiku ja regamine ning sektorite loosimine algas kell 9. Seejärel võis astuda koheselt oma sektorisse ja alustada varustuse püügivalmis sättimist. Söötmine algas 10.50 ja püük 11-15. Huviga jälgisin mis varustusega siis kohalikud püüavad ja suureks imestuseks oli see et praktiliselt kõik kohale tulnud võistlejad, peale minu veel 10 meest, püüdsid meie mõistes pro varustusega. Pm. kõigil meestel korralikud pukad, stekkerid, lihtkäsiõnged, viidika püügi käsikad, match õnged. Varustus missugune. Söödeti kohad sisse, enamasti kolme distantsi peale, stekkeri kaugus, viidika kaugus ja teises kalda ääres match õnge kaugus.
   Kuid kala võtt oli sel päeval üsna tujukas, peibutussöödast suuremat lugu ei pidanud. Mõni särg ujus püügiplatsilt läbi ja siis oli jälle vaikus, ka viidikas oli üsna tujukas. Nii ka õngitsejad vahetasid üsna tihti püügiritva, Kuid enamuse ajast kasutati lühikest viidika ritva ja nagu hiljem kaalumisel näha võis, siis viidika püük tasus ära. Sest saakidest enamuse moodustas viidikas ja viidikas oli seal väga suur (nagu meil emajões). Aeg-ajalt stekkeriga katsetades saadi boonuseks särge ja teiba, lisaks õnnestus mõnel tabada ka kena  1-1,5 kilone latikas.

  Minul oma rakendusega viidikapüük nii hästi ei õnnestunud, seega jäin kogu püügi vältel suurema kala püügi peale. Kuid nagu eelnevalt mainisin, oli suurema kala püük üsna keeruline, kala väga peibutussööda peale huvi ei näidanud, aegajalt ujus lihtsalt mõni püügisektorist läbi. Midagi ma siiski sain, kuid peavalu tekitasid pidevad rakenduse sasid, ilmselt oskamatusest tinaraskust õige suhtega pealiinile kinnitada. Enamus saagist moodustasid mul väikesed särjelipsud ja mõned kenamad teivad, kuid võistluse teises pooles hakkas põhjast tulema ka viidikat (sügavust püügipaigas vaevalt 1,5 meetrit). Ja boonuseks mul üks ca. 300 grammine harjus :) Igatahes eeldasin et jään sel võistlusel viimaste sekka, mis oleks ka üsna ootuspärane pühapäevaõngitseja kohta võistlusõngitsejate keskel. Ja nii ka läks, tulemuseks mul 4470 g kala ja eel-eel viimane koht. Kuid siiski jään oma tulemusega rahule sest teiste saagid polnud nüüd mäekõrguselt üle, enamusel 5-7 kg kala, esikohal 10 kg ja seda pm. vaid viidikas.
  Ilmselt oleks mul ka märksa paremini läinud kui ma oleks saanud püüda oma lihtkäsikaga, millega püük oleks olnud tunduvalt kiirem ja vähem sasisid tekitavam. Ehk siis järgmine kord. :)

Peale võistlust tuli kohale ka üks õngitsemise varustuse müüja, kes pakkus kohapeal hea hinnaga kvaliteetset Milo varustust. Müügilett oli igatahes erinevatest korkidest, tinadest ja muudest tarvikutest vägagi kirju. Selliseid müügimeeste ettevõtmisi võiks toimuda ka Eestis suurematel võistlustel. :)