 |
| Tänassilma jõgi |
 |
| Tänassilma jõgi |
 |
| Elva jõgi |
 |
| Elva jõgi |
Eks neid võimalike särjejõgesid on palju, nagu näiteks Räpinast läbi jooksev Võhandu jõgi mis ilmselt peidab endas ilusaid suuri särje parvesid, kuid nõuab eelnevalt korralikku eeltööd ja kaartide uurimist sest autoga igal pool jõe ligi ei pääse, veel vähem siis suurema varustusega.
Aeg läks edasi ja sügisest sai juba talvekuu, kuid soov minna särjepüügile oli ikka veel hinges.. 09. detsember otsustasin et kui nüüd mitte minna, siis see aasta enam rohkem ilmselt võimalust ei teki.
Seega panin kiiruga paika plaani minna avastama ja feederdama ühte kevadel tuttavaks saanud kohta Pedja jõel. Kevadel toimusid seal rahva õngitsemise võistlused kus vaatamata korralikule tormile ja minu jaoks tundmatule püügikohale õnnestus mul saada võistluse esikoht. Omajagu kõhklusi Puurmanis tekitas aga asjaolu et seal oli üsna madal ja ilmselt suvel kasvas see jõelõik suuresti taimi täis, seetõttu ei teadnud mis olukorras see jõelõik sügis-talv võib olla.
10. detsembri hommikul Puurmanisse kohapeale sõites avastasin ma mõisapargi alt üsna kena jõelõigu kus kannatas täitsa kenasti feederdada. Olgugi et ilma väga ei soosinud, kogu päeva vältel olid miinus kraadid ja ka möödunud nädalaga sulanud lumi tõstis viimaste päevadega jõe vett korralikult ülesse, kandes allavoolu massiliselt kõdunenud kõrjaid ja muud taimestiku saarekesi.
Püügikoht ise oli suhteliselt madal ja põhi mitte kõige puhtam. Ennem varustuse lahti pakkimist käisin ma kalda ca. 50. meetri ulatuses loodimise tinaga läbi. Igal pool oli põhi suhteliselt sarnane kruusane, kuid aeg-ajalt haakus loodimise tina taimestiku puhmaste või muude konaruste taha kinni.
Püügist lühidalt: Praktiliselt kohe püüki alustades hakkas suur särg endast märku andma ja esimene tund oli särg vägagi aktiivne. Seetõttu söötsin ma ka üsna aktiivselt lisades tugevalt purustatud õuku, ka konksu otsas kasutasin ma puhtalt tõuku, 2 tõuku konksu kohta. 2-3 tund muutus kala aga tujukamaks, võttudesse tekkisid pausid sisse nagu oleks püügiplatsile ilmunud röövkala või mõni muu suurem kala. 4. püügitund oli aga kõige keerulisem, võtte küll esines kuid püük ise muutus tänu järjest suuremale kõrkja- ja muu taimestiku risule äärmiselt keeruliseks, siis 4. tund jäigi mul seekord viimaseks.. Kokku tuli aga siiski 3 kg ilusat suurt särg. Kuna praeguse aja kohta on see päris hea saak, siis julgen arvata et tulevikus hakkan ma toda Puurmani kandi rohkem külastama. Mitte ainult särje pärast, ka säina ja turva püük feedriga on asi mida tahaks tulevikus ära katsetada ja kuuldavasti seal kandis on neid kalu väga ilusaid.
Aeg läks edasi ja sügisest sai juba talvekuu, kuid soov minna särjepüügile oli ikka veel hinges.. 09. detsember otsustasin et kui nüüd mitte minna, siis see aasta enam rohkem ilmselt võimalust ei teki.
Seega panin kiiruga paika plaani minna avastama ja feederdama ühte kevadel tuttavaks saanud kohta Pedja jõel. Kevadel toimusid seal rahva õngitsemise võistlused kus vaatamata korralikule tormile ja minu jaoks tundmatule püügikohale õnnestus mul saada võistluse esikoht. Omajagu kõhklusi Puurmanis tekitas aga asjaolu et seal oli üsna madal ja ilmselt suvel kasvas see jõelõik suuresti taimi täis, seetõttu ei teadnud mis olukorras see jõelõik sügis-talv võib olla.
Püügikoht ise oli suhteliselt madal ja põhi mitte kõige puhtam. Ennem varustuse lahti pakkimist käisin ma kalda ca. 50. meetri ulatuses loodimise tinaga läbi. Igal pool oli põhi suhteliselt sarnane kruusane, kuid aeg-ajalt haakus loodimise tina taimestiku puhmaste või muude konaruste taha kinni.
Püügist lühidalt: Praktiliselt kohe püüki alustades hakkas suur särg endast märku andma ja esimene tund oli särg vägagi aktiivne. Seetõttu söötsin ma ka üsna aktiivselt lisades tugevalt purustatud õuku, ka konksu otsas kasutasin ma puhtalt tõuku, 2 tõuku konksu kohta. 2-3 tund muutus kala aga tujukamaks, võttudesse tekkisid pausid sisse nagu oleks püügiplatsile ilmunud röövkala või mõni muu suurem kala. 4. püügitund oli aga kõige keerulisem, võtte küll esines kuid püük ise muutus tänu järjest suuremale kõrkja- ja muu taimestiku risule äärmiselt keeruliseks, siis 4. tund jäigi mul seekord viimaseks.. Kokku tuli aga siiski 3 kg ilusat suurt särg. Kuna praeguse aja kohta on see päris hea saak, siis julgen arvata et tulevikus hakkan ma toda Puurmani kandi rohkem külastama. Mitte ainult särje pärast, ka säina ja turva püük feedriga on asi mida tahaks tulevikus ära katsetada ja kuuldavasti seal kandis on neid kalu väga ilusaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar